Suurfarmi lehmad said endisest lahedama elamise

Kevadel alustati Laatres uue farmihoone ehitusega. Nüüdseks on lehmad uude lauta sisse kolinud ning tunnevad end seal silmanähtavalt hästi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Laatre piimafarmi loomad said aastakümneid tagasi ehitatud hoone asemele uue ja moodsama. Uue lauda ehitamise põhjus oli lihtne: tänapäeva lehm enam endisaegsesse latrisse ära ei mahu.

Kevadel alustati Laatres uue farmihoone ehitusega. Nüüdseks on lehmad uude lauta sisse kolinud ning tunnevad end seal silmanähtavalt hästi.

Laatre suurfarm projekteeriti 1970. aastal ning esimese farmihoone ehitus algas 1971. aasta sügisel. „See oli esimene suurfarm vabariigis. Ehitamas käisid üliõpilasmalevad ning see kinnitati ka komsomoli löökehituseks,” meenutab ASi Laatre Piim loomakasvatusjuht Edda Vahtramäe.

Käiku anti hoone 3. novembril 1972. 1974. aastal valmis teine, 1976. aastal kolmas ja 1980. aastal neljas suurfarmi hoone.

Kuigi 45 aastat tagasi ehitatud rajatis oli Vahtramäe sõnul väga hästi vastu pidanud, jäid vanast laudast alles ainult seinatalad ja katus. „Ühtegi betoonitööd me seal ei olnud teinud, isegi sõnnikukäigud pidasid vastu ja aknadki olid sellest ajast. Vahetatud olid katus, lehmabokside piirded ja veetorud, mis läbi roostetasid,” selgitab Vahtramäe.

Miks nii suur töö ette võeti?

Peapõhjus, miks uut hoonet ehitama hakati, oli esmapilgul üllatav: lehmadele jäi ase kitsaks. „Kui 1970. aastal suurfarmi projekteeriti, kaalusid lehmad 350 kilo ringis, söötmise täpsuse ja aretustöö tulemusena on loomad suuremad ja tugevamad ning kaaluvad praegu 650–700 kilo. Esimesel aastal andsid lehmad farmis piima keskmiselt 2700–3000 kilo lehma kohta, 1980. aastal saime juba 4000. Praegu lüpsavad lehmad aga kolm korda rohkem,” toob Vahtramäe välja uue lauda ehitamise põhjused.

Lehm on tema sõnul nüüd suurem nii pikkuses kui ka laiuses. „Oleme küll bokse vahelt ära lõiganud, kuid siiski magab vanades lautades enamik loomi otsapidi sõnnikukäigus ja nad on seetõttu sõna otseses mõttes sitased. See pole normaalne ega mõju lehma tervisele hästi,” põhjendab Vahtramäe suurte tööde vajadust. Uues laudas on latrid laiemad ja pikemad, mistõttu loomad ei pea enam jalgupidi sõnnikukäigus olema ning tunnevad end latris mõnusalt.

Kui vanas hoones oli kohti 524 lehmale, siis pärast ehitustöid mahub neid sinna 365. „Praegu on laudas 72 lüpsvat lehma, ülejäänud on kinnislehmad ja lõpptiined mullikad. Kuna me ei taha võõraid loomi sisse osta, vaid kasvatame karja endale ise, siis täiendame selles laudas järjest lüpsilehmade hulka. Hea on vaadata, et loom tunneb ennast nüüd laudas hästi,” nendib Vahtramäe.

Robot Joosep lükkab sööda nina alla

Kui loomakasvatusjuhiga lauta siseneme, töötab seal parasjagu Joosep, nagu Vahtramäe seda agregaati hellitavalt nimetab. Tegemist on robotiga, mis kuus korda päevas lükkab lehmadele nina alla sööta, mida nad söömise ajal ninaga eemale lükanud on. Robot läks maksma 15 000 eurot.

Nagu inimesed, on ka loomad uudishimulikud. Külaliste sisenemisel katkestavad nad söömaaja, jäävad uudistades tulijaid vaatama ning mõnigi neist on valmis külalist tervituseks keelega limpsama. „Lehmad on väga uudishimulikud ja targad loomad, vajavad hoolt ja tähelepanu, tahavad ka pai saada. Isegi 600–700 kilo kaaluvad pullid tahavad hullusti näppu imeda,” räägib Vahtramäe.

Parasjagu sõidab lauta traktor söödamikseriga, mis loomade söögilauale lisa toob. „Mikseris segatakse kokku loomadele vajalik toit. Söödaks läheb silo, maisi- ja teraviljajahu, soja- ja rapsikook, mineraalid, sool ja mikroained.”

Uuendatud laudas on sõnnikukraabid ja -pumpla. Hoone taha on rajatud lägahoidla mahutavusega 10 000 kantmeetrit. Endisel kujul on jäänud alles ainult piimaruum ja lüpsiplats, mis läbisid uuenduskuuri 2002. aastal. Renoveerimine ootab järgmisel aastal ees 1974. aastal ehitatud farmihoonet, mis jääb kinnislehmade laudaks.

Laatre Piima tunnusmärkidena on tuntud ka kõrged sinised silotornid, mida algselt oli 28 ja mis mõeldud kuivsilo hoidmiseks. „Nüüdseks on neid alles jäänud 13. Tornide betoonalused on lammutatud, tornid aga müüsime Soome. Allesjäänud tornid on praegu tühjad, kuid plaanime neid teravilja hoidmiseks veidi kohandada.”

Uue lauda ehitustöid tegi Mapri OÜ, kes jätkab ehitust ka järgmisel kevadel, omanikujärelevalvet tegi Ehitusnõunik OÜ.

Raha kulub mitu miljonit

Kahe farmihoone ehitusele, mis viiakse lõpule kahe aasta jooksul, kulub kaks miljonit eurot. „Pool miljonit saime toetust, ülejäänu on firma raha. Taotlesime ka laenu,” täpsustab Vahtramäe. „Kuigi oleme igal aastal hooneid remontinud, kaalusime sellise suure töö alustamist tükk aega. Kui tekib raskusi laenu tagasimaksmisega, on asi muidugi vussis. Tulevikule mõeldes jääb aga süda vähemalt rahule: oleme teinud vajaliku otsuse.”

Uuendatud ja laiendatud on ka poegimishoonet, sest vasikadki on palju suuremad kui aastakümneid tagasi. „Kui 40 aastat tagasi sündisid vasikad 28kilostena, siis nüüd 40–50kilostena. Pool tööst tehtud, pool veel teha,” sõnab loomakasvatusjuht.

Laatre Piimal on 2300 looma, neist 950 lehma. Plaanis on lüpsilehmade arvu suurendada 1100ni. Eelmisel aastal oli väljalüps lehma kohta 9500 kilogrammi. Maad on firmal 2400 hektarit, millest omandis 400 hektarit. „Sööda toodame ise. Kasvatame teravilja – nisu, otra, kaera. Kasvatame ka rapsi, teeme silo, sealhulgas maisisilo,” jutustab kauaaegne farmijuht.

Küsimusele, kuidas selle aasta söödavarumine õnnestus, vastab Vahtramäe, et kartis suve hakul hullemat. „Osa teravilja talvitus halvasti, põldudel olid paljakud, tuli teha ümberkülvi. Kevadel oli külm ja põud, juulis läks soojaks ja hakkas sadama, mis põhjustas kõrreroostet. Teraviljasaagid jäid väiksemaks aastatagusega võrreldes, kuid vajaliku koguse saime kätte.”

„Kui esimese niitmise ära tegime, ei hakanud põua tõttu ädal kasvama. Hein jäi madalamaks, kuid tuli niitma hakata, muidu oleks hein vanaks läinud. Esimesest niitmisest saime tuhat tonni silo vähem kui tavaliselt,” räägib Vahtramäe. Kui juulis arvas ta, et silo saab varuda maksimaalselt 13 000 tonni, siis tegelikult läks paremini. Kokku saadi silo 16 000 tonni, sellest 12 000 rohusilo ja 4000 maisisilo.

Piimatootjal olud veidi paranenud

Piim läheb Valiole, kellele mullu müüs ettevõte 7225 tonni piima. Selle eest saadi üle 1,8 miljoni euro. „Kuna kokkuostuhind oli langenud, saime sama koguse müügist üle miljoni euro vähem aastataguse ajaga võrreldes. See on firmale aga väga suur summa,” tõdeb Vahtramäe.

Veel juulis maksti Laatre Piimale liitri eest 21,5 senti ehk 215 eurot tonni kohta. Omahind on aga 300 euro ümber, seega oli piimatootmine kahjumis ja elada tuli vanast rasvast. „Õnneks on nüüdseks olukord veidi paranenud. Oktoobris saime tonnilt 260 eurot ja novembris on hind 295 eurot, mis tootmiskulud enam-vähem ära katab.” Selle aasta kümne kuuga on Laatre Piim müünud piima 6219 tonni, mille eest laekunud 1,5 miljonit eurot.

Loomakasvatusjuhil on aga hea meel tõdeda, et Laatre suurfarmis ei ole piimatootmine päevakski katkenud. Kuigi sovhooside-kolhooside ajal oli Valgamaal igas majandis suurfarm, toodab siiani piima peale Laatre veel ainult Hummuli kunagise suurfarmi järglane. Laatre sovhoosi likvideerimisel moodustati 13 uut tootmisüksust, kellest praeguseks tegutsevad Laatre Piim, Alovili ja Linnu talu.

„Kuigi olukord piimaturulgi pole kiita, oleme optimistid. Laatres on piima toodetud üle 40 aasta, toodame ka edaspidi,” on Vahtramäe veendunud.

Laatre Piimas on tööl kokku 57 inimest, nendest loomakasvatuses 28. Omanik on AS Maasu, kelle omanikud omakorda kolm eraisikut ja AS Vigrelle.