Masina- ja metallitööstusettevõtted edendavad maapiirkonnas ka kogukonnaelu

Nii avati masinatööstusmess Instrutec aasta tagasi. Foto: Erakogu

Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted arendavad maapiirkondades peale oma põhitegevuse ka kogukonnaelu. Eile Eesti Näituste messikeskuses avatud ning veel täna ja hommegi toimuval Eesti suurimal ja ainsal masinatööstusmessil Instrutec tutvustavad masinatööstusettevõtted tehnikat ja räägivad soovijatele oma panusest kogukonna arengusse.

Masina- ja metallitöö on läbi aegade olnud Eesti majanduse mõjukas sektor, mis annab Eestis tööd hinnanguliselt 35 000 töötajale. 80–90 protsenti toodangust läheb välisturule. Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus ligi kümnendiku.

Nii mõnedki masinatööstusettevõtted on edukalt ja sotsiaalselt vastutustundlikult toiminud ka maapiirkondades. Näiteks Saku Tehno Metalli üks suur saavutus masinatööstusest väljaspool oli eraldi lastehoiu avamine Sakus, sest kohalikus kogukonnas oli seda tarvis.

Mõtteviisi muutus

Kogu äri mõtteviis on teisenenud. Kui varem pidi ettevõte lihtsalt tööd pakkuma, siis nüüd on ettevõtjal palju muidki ülesandeid. Panustatakse kogukonna hüvanguks. On selleks siis vajadus otsida töötajale elukoht, maksta kinni autojuhiloa koolitus, leida lastele lasteaia- või koolikoht. Kohila külje all Prillimäel asuv Norcar-BSB Eesti OÜ, mis valmistab traktori keredetailide ja põllumajandusseadmeid, on näiteks mõelnud koos teiste ettevõtetega ehitada ühine üürimaja, sest töötajatel pole töökoha lähistel elukohti võtta.

Kuigi tööstusettevõtte põhifunktsioon on endiselt tootmine, siis praegu teeb enamik ettevõtteid rohkem, kui neilt oodatakse. See võib seisneda aja panustamises näiteks eriaalaliidu töösse, haridusse, sponsorlusse.

Konesko, mis asub Koerus Järvamaal ning on viimasel aastal jõudsalt käivet kasvatanud, on spondeerinud kohalikke kultuuri- ja spordisündmusi. On selge, et ilma Koneskota oleks Koeru alevik ja ümbruskond hoopis teistsugune. Kindlasti on valla ja maakonna mõttes tegemist väga kaaluka tööandjaga. Ettevõte toodab elektrimootoreid, kraanadetaile ja elektrikilpe, toodangu enamik läheb ekspordiks.

Propageerivad tehnikaalasid

Ettevõtted tutvustavad tehnikavaldkonda noortele, et neid teemast huvituma panna.

Näiteks Saku Tehno Metalli põhitegevus on masinaehituslike ja ehituslike metallkonstruktsioonide valmistamine, ent nad propageerivad ka laste tehnikahuviharidust.

Tehnikaalade populariseerimiseks on hea plaan osaühingul AruCAD Süsteemid, mis turustab Autodeski inseneridele töövahendeid, programme ja tooteid Eestis. Ettevõte soovib, et programmid, mis on mõeldud õppevahenditeks, leiaksid tee ka põhi- või keskkooli.

Maardu ja Tallinna vahel asuv Silwi Autoehitus, kus toodetakse erisõidukeid alates kiirabiautodest kuni luksusbussideni, on alati leinud võimaluse noortele või tudengitele oma tööd tutvustada. Mainimata ei saa jätta koostööd Tallinna Tehnikaülikooli tudengivormeliga. Silwi Autoehitus on Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse aktiivne liige ning panustanud kõrghariduse õppekavade arendusse. Veel on nad rahaliselt toetanud valdkonna ajalugu ja arengut kirjeldavaid väljaandeid.

Radius Machining OÜ ja E-Profiil käivad koolides tutvustamas, mida tähendab tööstuslik tootmine ja kuidas see käib. AQ Lasertool toetab kohalikku Pärnu Kutsehariduskeskust oskusteabe, materjali ja praktikakohtadega. Kui Soome avas aukonsulaadi Narvas, osutus aukonsuli ametisse kõige sobilikumaks Fortaco Estonia OÜ juht Larissa Šabunova, kelle eesmärk on toetada Ida-Virumaa ja Soome ärikontakte.

Edukad metallitööstusettevõtjad toetavad oma kolleegegi. Näiteks Hyrles OÜs tehti Industry 4.0 audit sellest, kuidas tõsta tootmise efektiivsust. Ettevõtte põhitegevus on lehtmetallidetailide tootmine, ent pärast auditit on vastu võetud väga palju tööstushuvilistest gruppe ja ekskursioone, et näidata, mida ja kuidas toodetakse ja mida see audit tegelikult tähendab. Samuti on ettevõte valmis aitama teisi ettevõtteid oskusteabega, et neilgi oleks lihtsam areneda.