Töötute arv Eestis on kasvuteel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Sel nädalal avaldatud statistikaameti andmed tööhõive ja töötuse olukorra kohta 2016. aasta kolmandas kvartalis näitab kahjuks taas tööpuuduse kasvu. Ainsa positiivse tendentsina võib andmetest välja lugeda seda, et kasvanud on ka potentsiaalse tööjõu hulk. Oleks vaid neile tööd pakkuda.

Töötuse määr 2016. aasta kolmandas kvartalis oli 7,5 ja tööhõive määr 66,5 protsenti, andis statistikaamet teada. Tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemistrendis.

Töötute hinnanguline arv oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 52 900, kellest ligi pooled on olnud töötud alla kuue kuu. Olgu öeldud, et aasta tagasi samal ajal oli töötuid 36 500, mida näitab ka kõrvalolev tabel. Töötute arvu kasv tuleneb peamiselt mitteaktiivsete arvu vähenemisest, milles võib olulist rolli mängida 2016. aastal alanud töövõimereform.

Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra ja tööturule tuli juurde ligi 9000 inimest. Enim on kasvanud 15–24-aastaste näitaja – aastaga on tööturule lisandunud ligikaudu 3000 noort.

Kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr. Kui 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 15–74-aastaste naiste tööjõus osalemise määr 66,4 protsendi, siis 2016. aasta samas kvartalis 0,8 protsendipunkti kõrgem. Samas vanuses meeste näitaja oli eelmise aasta kolmandas kvartalis 75,7 ja 2016. aasta kolmandas kvartalis 77 protsenti.

Tööjõus osalemise määra tõus on olnud maapiirkondades kiirem kui linnalistes asulates – kui maa-asulates tõusis aktiivsuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 2,4 protsendipunkti, siis linnalistes 0,4 protsendipunkti.

Tööturul mitteaktiivsete arv on 2016. aastal olnud pidevas kahanemistrendis – võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga on nende arv vähenenud ligi 10 000 võrra. Märkimisväärselt on kahanenud 50–74-aastaste mitteaktiivsete arv: eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes on sellest rühmast tööturule juurde tulnud ligi 5000 inimest. Suurem osa (ligi 3000) vanemaealistest tööturule suundunutest on naised ja selles võis olulist rolli mängida naiste pensioniea tõus.

Kuigi tööturult eemalejäämise peamised põhjused on endiselt pensionilolek, õpingud ja haigus või puue, on mitteaktiivsete arv vähenenud just nendel põhjustel mitteaktiivsete arvel. (ME)

FOTO: Maa Elu

Tagasi üles