Jõulukuuskede kasvatajatel algab kibekiire tööaeg

Valgamaal jõulukuuski kasvatav Kristjan Sepp otsustas oma kaks ametit – IT-äri ja kuusekasvatuse ühendada ja sündis Eesti esimene jõulukuuskede veebikaubamaja jõulukuusk.ee.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Jõulukuuskede kasvatajatel on kuu aja pärast algavaks jõulutralliks ettevalmistused juba tehtud ja nädala-kahe pärast tõmmatakse esimesed saed tööle.

Suuremad kasvatajad on tänavuste broneeringutega ühele poole saanud, aga väiksemat mahtu pakkuvad talunikud ootavad veel huviliste kõnesid. Enamik kasvatajaid saadavad kuused autokoormatäitega edasimüüjatele, kuid mõni väiksem tegija pakub inimestele võimalust istandusse kohale tulla ja sobilik kuusk koju viimiseks ise välja valida.

Kui palju Eestis jõulukuuskede kasvatajaid on, ei pea keegi järge. Keskkonnaameti peaspetsialist Eda Tetlov pakub, et see on kolmekohaline arv. Mõni suudab müüki paisata mõnisada tuhat või mõnikümmend tuhat kuuske, aga enamiku kasvatajate kogused jäävad paarikümne ja paarisaja vahele.

Suurem huvi kuusekasvatusega alustamise vastu valitses Eestis kümmekond aastat tagasi, mil paljud maaomanikud soovisid põllupidamise lõpetada ja otsisid senistele kartulipõldudele rakendust.

„Üsna sageli rääkisid inimesed, et neil on hektar või paar vaba maad ja uurisid, mida sellega peale hakata,” meenutab Tetlov. „Tol ajal arvati, et kuusekasvatus ei nõua palju aega: paned taimed kasvama ja seitsme kuni kümne aasta pärast saab puud maha võtta. Nüüdseks on selgunud, et nii lihtne see siiski pole ja kuused nõuavad päris palju hoolt.”

Pealegi polnud Eestis kogemust, kuidas kuuski tihedaks kasvatada ja võra ilusaks kujundada, selle pidid kasvatajad töö käigus ise selgeks saama. Eestis jõulukuuskede kasvatajatel oma ühendust pole, seevastu Soomes on traditsioonid pikemad ja seal tegutseb jõulukuuse kasvatajate selts, kelle kogemusi on eestlasedki uudistamas käinud.

Müük autokoormate kaupa

Eesti suurim jõulukuuskede kasvataja tegutseb Valgamaal. Kolmele taanlasele kuuluv AS Estplant on nüüdseks kasvanud Eesti ja kogu Baltikumi suurimaks kuusemüüjaks. Jõulupuid kasvatatakse ligi 800 hektaril ja aastas saadetakse Euroopa riikidesse teele sadu tuhandeid puid.

Tartumaal Kuivaleski kuusetalu pidav Peeter Rivis plaanib tänavu müüa 10 000 kuuske. „Suurem osa kuusemüügi kokkuleppeid on juba kuu aega tagasi sõlmitud, aga väikseid täpsustusi veel teeme,” sõnab mees. „Kuusemüügis on klassikaline hulgiühik üks autokoormatäis. Sinna läheb 800–850 puud.”

Lisaks Eesti edasimüüjatele saadab Rivis oma kuuski veel Lätti ja Soome. 20 hektaril kasvatab ta valdavalt harilikku kuuske, aga pisut on seas ka Serbia ja musta kuuske.

Kõige nõutum jõulupuu Eestimaa kodudes ongi harilik kuusk ja ostja silmis on üks õige jõulupuu üle kahe meetri kõrge. „Klassikaline toakuusk on ikka kaks meetrit ja pluss, aga väga hästi ostetakse lauale sättimiseks sobilikku kuuske, sellist pisut üle meetrist,” kirjeldab Rivis. Nõudlust on paraku raske prognoosida. „Mõnel aastal, kui maa must ja inimestel pole jõulutuju, kipub kuuski üle jääma.”

Jõulupuude mahavõtmine algab detsembri alguspäevadel, sest klient tahab kuuski osta juba nädal enne jõule, aga ühe päevaga müükipaisatavat kogust maha võtta ei jõua. „Kuusk säilib hästi,” kinnitab Rivis. „Et toas kuusk okkaid maha ajama ei hakkaks, ei tohi kuuske kohe õuest tuppa sooja tuua. Puu peab koridoris sulama.”

Rahapuuks kaheksa aastaga

Anija valla Kehra külas elav Mardi talu peremees Heiki Kruusalu plaanib müüki panna paarsada puud. Temalgi on kasvamas enamjaolt harilik kuusk, aga pisut ka torkavat ehk hõbekuuske. „Hõbekuusk on korrapäraste okstega – oksad nagu riiulil,” kiidab ta. „Ostja küsib siiski kõige enam harilikku kuuske, see on kõige soodsam.”

Kruusalu on proovinud kasvatada ka nulgu, kuid see on Eesti kliimas kasvamiseks pisut kapriisne. „Panin 2012. aastal nulud maha, aga 2013. aastal paistis terve märtsi ere päike ja puud põlesid ära, kaks aastat põdesid. Kuused põdesid ka, aga taastusid kiiresti,” jutustab ta.

Istutamisest rahapuuks kasvab kuusk kaheksa aastaga. Esimestel aastatel tuleb teha umbrohutõrjet, niita vähemalt viis-kuus korda aastas. Paari aasta pärast tuleb eemaldada alumised oksad, teha kujunduslõikust, samuti putukatõrjet.

„Ilma keemiata lihtsalt ei saa. Muidu jääb kuusk rääbakaks nagu kärntõves rebane. Kes sellist puud tahab,” nendib Kruusalu. „Kuuseostja tahab ilusa tiheda võraga kuuske ja sellise saab ainult kujunduslõikusega, nii on ka oksad tugevamad.”

Kruusalu istutab igal aastal juurde 500–1500 puud. „Nii jõuab enamiku tööst oma perega tehtud,” sõnab mees.

Ettevõtjana tegutsevale Kruusalule on kuusekasvatus lisasissetulek. Kuuse lõpphinnast jääb kasvataja taskusse alla poole. „Kui käibemaks maha arvata, jääb kasvataja ja edasimüüja kasu umbes pooleks,” seletab mees. „See on paratamatu, sest müügiplatsi tasu on suur, siis töötajate palk ja valve, lisaks jääb alati osa kuuski müümata.”

Rivis tõdeb, et rikkaks on kuuseäriga raske saada. „See on mulle pigem nagu eluviis,” mainib ta. „Kui õiges mahus ette võtta ja ise enamik töid teha, siis elab ära. Et rikkaks saada, peab suurtootmine taga olema ja siis pole põhiprobleem mitte kasvatamine, vaid kuuskedele müügituru leidmine. Kes sooviks müüa 200 000 ja rohkem puud, siis sellist turgu Eestis pole.”

Eda Tetlov tõdeb kuusekasvatajatelt kuuldu põhjal, et suurt kasu see ei too. „Nagu üks Valgamaa kasvataja mulle ütles: rikkaks ei saa, aga ära elan,” sõnab ta. „Pigem on kuusekasvatus mõtestatud töö, mida saab maal elades teha, see on üks võimalus, kui elad kuskil metsas.”

Kuusk veebist

IT-alal tegutsev Kristjan Sepp kasvatab lisasissetulekuks Valgamaal jõulukuuski. Ükskord hakkas ta nuputama, kuidas kaks ala ühendada ja nii sündiski e-pood jõulukuusk.ee. Inimene istub kodus arvutis, toksib poe aadressi sisse, valib meeldiva kuuse välja ja hiljemalt kolme päeva pärast koputab kuller kodu uksele ning annab kuuse üle.

Mullu katsetas ta väikest viisi e-müügiga, aga tänavu otsustas just nimelt sellele keskenduda. Vähe sellest, neil päevil lisas Sepp valikusse kõikvõimalikud jõuluehted. Klient saab täisteenuse: kuller toob koju päris kuuse ja sellel sobivad ehted.

„Kuuskede transport ja müügikohtades müümine on väga kulukas ja nii mu mõte liikuski selles suunas, kuidas kuuski võimalikult soodsalt pakkuda,” selgitab Sepp. „Tellimise peale saan pakkuda ka värsket kraami. Platsil müüdavad kuused on ikka nädalaid või isegi kuu aega kuskil seisnud, aga mina lähen alles tellimuse saades küsitud mõõtudega puud maha võtma.”

Ehkki me pole veel jõuludele ega kuusele-kingitustele mõtlema hakanudki, tõi novembris mahasadanud kohev lumevaip jõulumõtted pähe ja eelmisel nädalal oli kümmekonnal inimesel Sepa veebilehelt tänavune jõulupuu välja valitud, ära märgitud kuupäev, mil tahab kuuske koju saada ja tellimus esitatud.

Tänavu plaanib mees müüa paar tuhat kuuske. „Eesti on nii väike, et kui halba kaupa müüd, võid pillid kotti panna, sellepärast ma ei hakka suurt kogust planeerima, sest ega mul rohkem väga ilusaid kuuski võtta pole,” mainib Sepp ja lisab, et istutab igal aastal oma kasvandusse paar tuhat kuuske juurde.

Populaarne

Tagasi üles