Metsaomaniku tarkus: enne jõule mõtle kevadele!

Tark tellib taimed varakult, sest kevaded näitavad, et kõigile istikuid ei jagu.

FOTO: Viio Aitsam

Metsataimede ühishangete korraldajad hakkasid tellimusi vastu võtma.

Kevaditi erametsadesse jõudvate taimedega ja metsauuendusega üldisemalt on head lood ja kehvad lood. Heade lugude hulka kuulub tõsiasi, et viimastel aastatel on erametsa taimevajadus jõudsalt kasvanud. Seda on soodsalt mõjutanud ühishanked.

Metsaühistute puidu ühismüügiks asutatud Keskühistu Eramets alustas taimede ühishangete korraldamist 2013. aastal, kui metsaühistute kaupa ja Sakala metsaühistus ka laiemalt oli kogemus juba olemas. Süsteem keskühistus toimib lihtsalt: kohapeal tegutsevad metsaühistud suhtlevad metsaomanikega, koguvad tellimusi ja jagavad hiljem taimed laiali. Keskühistu suhtleb aga taimekasvatajatega, keda tuleb ekstra otsida, kuna RMK kasutab oma suurte taimlate toodangu ära oma lankidel ja erasektori taimekasvatajad ei suuda nii palju taimi pakkuda, kui erametsaomanikud tahaksid.

Aprillini ja detsembrini

Eelmiseks kevadeks jõudis Keskühistu Eramets kaudu erametsadesse üle 2,2 miljoni metsataime. Tegevjuht Priit Jõeäär loetleb just avatud uue hanke võimalusi: kodumaise päritoluga suletud juurekavaga (nn potitaim) kuuse-, männi-, kase- ja sanglepataimed ning Eesti ja Leedu päritolu 3‒4aastased paljasjuursed kuusetaimed. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi.

Oma soovidest saavad metsaomanikud kohalikele metsaühistutele märku anda 31. märtsini või seni, kuni eelkokkulepetega kindlustatud taimi jätkub. Vahatatud kuusetaimi (vahatamine on männikärsaka tõrjumise võte) on piiratud kogus ja neid saab tellida vaid 1. detsembrini. Taimede eest maksmine käib Keskühistu Eramets kaudu tehtud tellimuste eest kevadel, kui taimed käes.

„Kuna taimi tellitakse korraga suures koguses, on hind odavam kui üksi ostes,” ütleb Põhja-Eesti metsaühistu metsameister Tarvo Aasver, kui soovitab metsaomanikel taimi ühistu kaudu tellida.

Keskühistu kõrval tehakse taimede ühishankeid ka üksikute ühistute kaupa. Näiteks alustas oma liikmete taimesoovide kogumist MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, kus aastane taimevajadus on 600 000 kuni 700 000. Et kodumaal riigimetsa taimlates jutule ei pääse, on käidud maad kuulamas Eesti piiri lähedale jäävates Läti riigitaimlates. Lätlased peavad au sees metsaselektsiooni ja kasvatavad taimi (välja arvatud kask) seemlaseemnetest. Kaup on nii kvaliteetne, et Ühinenud Metsaomanikud on otsustanud kevadeks kaks kolmandikku taimevajadusest katta Läti taimedega.

Kas metsaomanikud ikka leiavad üles metsaühistud, kes taimede ühishankeis osalevad? „Mõttekas on pöörduda oma metsaühistu poole ‒ või leida endale see oma ‒ ja uurida sealt, kuidas just taimede tellimine käib. Mida varem oma taimevajadusest märku anda, seda parem,” räägib Ühinenud Metsaomanike juhatuse esimees Kadri-Aija Viik.

Päris tõhus hoob

Metsaomanike istutushuvi teine aktiivne mõjutaja on riigi metsauuendustoetus, mis on kujunenud erametsades uue metsa rajamise tõhusaks hoovaks. Näiteks Võrumaa metsaühistus tuli 2005. aastal hankida istikuid vaid vähestele metsaomanikele, kuid 2012. aastal telliti neid juba 81 000. 2015. aastal telliti 156 000 taime ja 2016. aastal 350 000.

Samamoodi näitavad kasvu Keskühistu Eramets andmed: esimesel ühishangete korraldamise aastal kujunes koguseks 621 525 taime, 2014. aastal kasvas arv peaaegu 900 000ni ja 2015. aastal juba hüppeliselt kahe miljonini.

Kuigi kaasa räägib ka metsaomanike järjest suurem teadlikkus, kasvab suure hooga ka nende küsitud metsauuendustoetuste maht. Näiteks 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektari uuendamise jaoks, aga 2014. aastaks oli maht juba kasvanud üle kahe korra (2374 ha), 2015. aastal taheti toetuse abil uuendada 2559 hektarit.

Arvud näitavad, et otsus riigi toetuste abil erametsade uuendamist hoogustada on olnud õige.

Alles tee alguses

Kehvem lugu on sellega, et hoogsast kasvust hoolimata uuendatakse meil erametsa ikka veel liiga vähe, hinnanguliselt vaid 20% lankidest (mõnedel andmetel veidi rohkem, riigimetsas samas 85%). Metsanduse arengukavaga on võetud siht, et 2020. aastal võiks see protsent erametsas olla 40.

Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link, kes on vaadelnud just toetuste abil tehtud metsauuendust, märgib, et toetuse hea mõju on olemas, kuid sellega oleme ikkagi suhteliselt alguses. Aastas ümmarguselt 25 000 hektari erametsades lagedaks raiutavast alast uuendatakse toetuste abil praegu 1565 ha ehk 6,3%. Et jõuda arengukava sihini, selle 40 protsendini, peaks riigi seni istutust tõepoolest elavdanud toetus olema mitme miljoni võrra suurem ja taimi oleks erametsa vaja aastas 25 miljonit.

Kui metsaistutuse suurendamiseks lisahoobasid ei kasuta, jääb suurem osa erametsa lageraielankidest looduslikule uuendusele, mis tähendab, et suur osa aladest, kust on raiutud kuuske ja mändi, kattub lehtpuumetsaga.

Ainult uuendamise lisahoovast ei piisa, kuna praegu ei oleks erametsal kusagilt 25 miljonit taime võtta ‒ hoogustada tuleb ka taimekasvatust. 2015. aasta kevadeks oli Eesti taimekasvatajatel nii riigi- kui ka erametsa uuenduseks pakkuda kokku 24,6 miljonit taime. Koos imporditud taimedega istutati metsa 27,7 miljonit, sellest erametsa 8,7 miljonit taime.

2016. aasta kevadeks oli taimekasvatajatel taimi pakkuda 29,9 miljonit ‒ varasemaga võrreldes rõõmustavalt rohkem, kuid vajadusega võrreldes ikka liiga vähe. RMK istutab aastas ligi 20 miljonit taime (tänavu 19,8 miljonit). Kui lisada erametsa tulevikuvajadus 25 miljonit, teeb see kokku 45 miljonit taime.

Riiklikud käärid

Nukker lugu on ka sellega, et ootamatult, tegelikult valitsuse otsuse kohaselt, ei ole riigil enam raha, et metsauuendust seniseski mahus toetada. Lihtsustatult öeldes otsustas Eesti valitsus tänavu kevadel hoopis toetada raskustesse sattunud põlevkivitööstust. Sellega vähendab ajutiselt, järgmise aasta lõpuni põlevkivi kaevandamiselt makstavat ressursitasu ‒ 1,58 €/t asemel 0,275 €/t.

See otsus tekitas suure augu Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvesse, mis kujuneb suures osas ressursi- ja keskkonnatasudest. Eesti riik eraldab erametsatoetusteks raha Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Esimene nähtav märk toetusraha nappusest oli erametsas see, et tänavu sai juba sügiseks otsa metsaomanike nõustamistoetuseks mõeldud rahasumma. Üle riigi laialt propageeritud võimalus, et kui metsaomanik oma teadmistega metsas jänni jääb, otsigu üles lähim metsakonsulent, kellelt saab metsakasvatuseks kahe tunni ulatuses tasuta nõu, on vastu taevast. Kes tahab nõu saada, peab selle eest ka maksma.

Nüüd ähvardab kahanemisoht ka teisi metsatoetusi, muu hulgas seda raha, mis viimastel aastatel on silmanähtavalt pannud metsaomanikke uut metsa istutama ja toonud neid metsakasvatuslikke hooldusraieid tegema. Senine rada on olnud selline, et erametsades on hoogustunud metsakasvatus, mis omakorda on kindlust andnud metsataimekasvatajatele, kes jälle on julgenud alustada tootmise laiendamist, et turule rohkem taimi pakkuda. Teisalt annab erametsaomanike huvi oma metsaga rohkem tegeleda kindlust metsatööstusele, kes on just viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid tootmise laiendamisse – et saeveskit või graanulitehast ülal pidada, on ju puitu vaja.

Praegu pole ette teada, kui suurt mõju pooleteiseaastane auk erametsatoetuste rahakotis metsaomanike käitumisele avaldab. Valitsuse otsus on ikkagi seotud sõnaga „ajutine”, mis võiks tähendada, et alates 2018. aastast senine olukord taastub.

See ei pruugi aga olla kogu tõde. Keskkonnaministeerium on muutmas metsaseadust. Selle paragrahv 10 käsitleb erametsanduse toetamist: „riik toetab” ja järgneb kuus valdkonda, kuhu toetusi suunatakse. Muudatusega on plaan lisada üks sõna, mis järjepidevust enam ei garanteeri: „riik võib toetada”. Seletuskiri põhjendab, et see toob nüansi, kus riik kasutab võimalust riiklikult erametsanduse arengut suunata, kui selleks raha on.

Populaarne

Tagasi üles