Karjamõisa OÜ lihatööstus paigalseisu ei tunnista

Karjamõisa OÜ vorstimeistri Kajar Tammise käe all on valminud uus kogus põdralihast suitsuvorsti.

FOTO: Toomas Šalda

Pärnumaal Are vallas Suigus tegutsevas Karjamõisa osaühingu lihatööstuses on kiire aeg. Tootmisjuht Kaido Põder kinnitab, et septembrist jaanuarini kestev ulukihooaeg on tavapäraselt tihe, tänavu on töödeldud juba üle tuhande uluki.

Lisanduvad ettevõtte enda ostetud veised ja lambad, mis müüakse kas rümbana või spetsiaalseteks tükkideks lõigatuna poodidele ja toitlustuskohtadele või valmistatakse omatooteid kodumaise kliendi jaoks. Ulukiliha jõuab koostööpartner OÜ Huntfish Groupi kaudu valdavalt põhjamaiste eliitrestoranide lauale. Karjamõisa lihatööstuse bürooruumi seina ehib ridamisi tunnustusi: Eesti gasellettevõte (kiire käibe kasv) 2015 ja 2016, Are valla parim ettevõte, kvaliteedisertifikaadid, neist kõige hinnatum Bureau Veritase oma, ning läinud kevadest ka veterinaar- ja toiduameti mahetunnistus. Ettevõttes töötab viisteist inimest.

Karjamõisa OÜ juht ja enamusosanik on Enn Kuslap, kes lõpetas 1993. aastal Eesti Põllumajandusülikooli veterinaaria eriala, töötas seejärel Suigu osaühingus  peaveterinaarina ja oli aastail 2002–2007 Are vallavanem.

Alguses oli vaid kolhoosiaegne tapamaja

„Tapamajaäriga alustasin 1997, kui pere hakkas kasvama ja nägin, et on vaja lisasissetulekut. Võtsin Suigu kolhoosiaegse tapamaja rendile. Viie aasta pärast aga keelasid kehtima hakanud euronormid farmi läheduses tapamaja pidamise. Alustasin koostööd Uulus tegutsenud Tiit Sommeriga, kellega asutasime Karjamõisa OÜ. Seejärel juhtus nii, et kuni 2007. aastani olin hoopis Are vallavanem ning sel ajal tegeles ettevõttega rohkem äripartner. Mõni aasta pärast ettevõtlusse naasmist ostsin temalt firma välja ja jätkasin Suigus. 2013. aastal saime valmis umbes miljon eurot maksma läinud hoone, kus peale tapamaja on tänapäevased lihatöötlemisruumid. Töötleme keskmiselt 16 veist päevas. Kui lambaid või ulukeid, siis rohkemgi,” kõneleb Kuslap. Karjamõisa osaühingusse toovad oma kasvatatud veiseid-lambaid või metsas lastud ulukeid Pärnu-, Lääne- ja Raplamaa talu- ja jahimehed. „Isegi Tartumaalt tulevad lihaveiste omanikud oma loomadega siia, et vorsti ja sinki teha,” on Kuslapil põhjust rahul olla.

Põhiline ettevõtte käibekasvataja on olnud eksport. 2015. aastal moodustas see 55% käibest. Välja viiakse liha jahutatuna. Käibe kasvu üle võib siin tõepoolest uhkust tunda – kui 2013. aastal oli see veidi üle kuue ja poolesaja tuhande euro, siis mullu juba enam kui miljon kuussada tuhat.

Välismaised koostööpartnerid on Kuslap enamjaolt ise messidel käies leidnud. „Otsekontaktid on ülitähtsad. Kindlad partnerid on meil Hollandis, Rootsis, Soomes. Hollandisse läheb siit kaks suurt veoautokoormatäit jahutatud veiseliha kuus. Hollandlane nõuab nii kvaliteeti kui ka mõistlikku hinda. Meie saadetud liha pakutakse seal lõikudena supermarketites, veidi vähem kvaliteetsest lihast tehakse hakkliha või vorsti. Ulukit jõuab Soome ja Rootsi umbes poolteist autokoormat ja seal on nii värsket kui ka külmutatud liha. Lihasektor on huvitav valdkond: eestlane saadab liha Hollandisse ja ise toob seda Lätist sisse.”

Sel kevadel sai Karjamõisa lihatööstus maheliha töötlemise sertifikaadi. Maheliha päritolu peab olema jälgitav algusest lõpuni, külmkambris peavad olema eraldi liinid, laos on maheliha eraldi püstakus, märgistus on teistsugune. „Maheda protsent on meil esialgu veel üsna väike. Rootsis oli väidetavalt suur nõudlus, aga kui tegudeni jõudsime, öeldi, et teil on liiga kallis, Lätist saab odavamalt. Arusaadav, Lätis on tööjõud hulga odavam,” kommenteerib Kuslap.

Tahavad pakkuda enam valmistooteid

Kuigi peremees on ettevõtte arenguga laias laastus rahul, tunnistab ta, et sooviks vähendada rümbalihamüüki ning kasvatada tükiliha ja valmistoodete valmistamist. „Praegu läheb enamik meie juurde jõudvatest loomadest välja lihana. Valmistoodangut teeme peamiselt tellimustööna talu- või jahimehele. Teeme oma retseptide järgi, aga tellija saab näiteks öelda, et paneksime eelmise korraga võrreldes rohkem soola vms. Aga omatoodete osakaal on meil liiga väike, sellega ei saa rahul olla. Meie omatoodete sortimendis on ligi kakskümmend vorsti ja sinki, lisaks vägagi nõutud vinnutatud veiseliha ja eriti kõrtsides hinnatud suitsusüda. Kõik on väärt tooted, mille oleme koos tootmisjuhi Kaido Põderiga välja töötanud, aga esialgu müüme neid peamiselt taluturu tüüpi kohtades või väiksemates kauplustes. Väga hästi lähevad kaubaks meie mahesingid. Suvel on populaarne müügiartikkel metssealihast grillvorst. Nõudlus sõltub hooajast. Omatoodete toorainet valime eriti hoolikalt ja maitsestamist kiidetakse samuti. Pärnumaal on meie toodete parim müüja Selja Meierei kauplus, mille juhataja ei tee saladust, et eelistabki müüki võtta just kohalike tootjate kaupa. Kauplus on populaarne nii kohalike kui ka möödasõitjate seas. Pärnus võib meie toodangut leida Pärnu Keskuse taluturult, Tallinnas Nõmme turul Laane Kaubanduse lettidelt, Konju talupoest, Jaani ja Rebaseonu lihapoodidest. Tulevikus aga peame suutma omatoodete osakaalu kasvatada. Nii nagu puidusektoris ei ole õige müüa lihtsalt palki, pole seda ka toore liha müümine. Peame tegema tõsist tööd, et suudaksime toota suurte kauplusekettide nõutud koguseid ja välja töötama uusi huvitavaid tooteid.”

Tootmisruume on Karjamõisas seega juurde vaja ja see nõuab mõistagi investeeringuid. Tegelikult on juba praegu investeeritud korralikult. Hoones on kõigile euronõuetele vastavad lao-, pakkimis- ja lihalõikamisruumid, kaubaväljastus, olmeruumid jne. Alles sügisel sai valmis uus 170 000 eurot maksma läinud 20 tonni liha mahutav külmkamber ja nõuetekohane liha väljastusruum. Parasjagu on ühes kambris punahirve, teises põdra ja kolmandas metssea rümbad. Tootmisjuhi Kaido Põderiga tehtud põgusa ringkäigu jooksul jõudsime veenduda, et moodne lihatööstus on vägagi puhas koht. Taparuumides käib igapäevane tööpäeva lõpu eelne täielik vahupesu. Enne ruumidesse sisenemist varustatakse külaline pealaest jalatallani steriilsete kehakatetega. Uute rümbasäilitusruumide osas on Leaderi tegevusgrupp otsustanud, et Karjamõisa saab taotletud summa, PRIA otsust pole Kuslap veel näinud.

Jutu kokkuvõtteks ütleb ta, et lihatööstus pole kasumi poolest just unistuste ettevõtmine, rentaablus kõigub 5 ja 8 protsendi vahel. „Palgasurvega tuleb arvestada ja see ei ole lihtne. Rõõmu on siis, kui kõik toimib.” Suurt heameelt tundis Kuslap selle aasta jaanuaris eelmise aasta kasumit vaadates – 125 381 eurot. „Selle aasta lõpetame samuti hästi, aga mullusega võrreldes veidi tagasihoidlikumalt. Töötajaid on juurde tulnud, aga kasum töötaja kohta pole suurenenud. Oleme juurde võtnud inimesi, kes otseselt ei tooda. Näiteks kvaliteedijuht jälgib rangelt, et keegi ühegi nõude vastu ei eksiks. Kõik see on ettevalmistus järgmiseks hüppeks. Väike lihatööstus saab ainult siis ellu jääda, kui leiab oma niši ja tagab kvaliteedi.”

Populaarne

Tagasi üles