Taimed teeks ja toiduks külmetuse korral

Katrin Luke
, fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisop.
Iisop. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui tunned, et oled külma saanud, siis aitab kohe kuum jook või tuline supp. Kel rohkem külma naha vahele pugenud, võiks sauna, vanni või kuuma dušši kasutada. Kui midagi muud pole, siis kasvõi jalavann ja kuum jook.

Taimeteedest on soojendavad pune, iisop, pärnaõied, salvei. Väga hea, eriti kui kurk on valus ja palavik kipub tulema, on teha kibuvitsa-ingverijooki. Ingver paneb vereringe käima ja teeb keha soojaks. Purustatud kibuvitsamari ja ingveritükid (või pulber) valada üle kuuma veega ja lasta seista viis minutit. Kui teha teed tervetest marjadest, tuleb neid leotada kuumas vees kuus tundi või keeta pool tundi, aga kellel seda aega on – kui oled külmetanud.

Raskema kurgupõletiku korral võib keeta kibuvitsamarju nelgiga. Nelk on põletikuvastase toimega, eriti limaskestadele. Kurguteed saab teha ka tammekoorest, kibuvitsamarjadest, salveist ja kassinaeri, kõrge vägiheina või altee õitest.

Kibuvits sisaldab palju C-vitamiini, mis aitab immuunsüsteemil haigust tekitavaid mikroobe hävitada, lisaks karotiine, mis tugevdavad hingamisteede limaskestasid. Kui pole kibuvitsa, võib kasutada astelpaju-, jõhvika-, pohla- või õunamahla, mis tuleb tuliseks ajada ja ingverit lisada. Teed võib keeta ka viirpuumarjadest.

Palaviku korral on abi iisopist ja pärnaõitest, mõlemad panevad higistama ja aitavad kurguvalu ja köha korral. Iisopit on peetud looduslikuks antibiootikumiks hingamisteede ravis. Kurguvalu, hääle kadumise ja palaviku korral on see asendamatu taim. Karepa Ravimtaimeaia köha-, astma-, bronhiidi- ja külmetuseteed sisaldavad iisopit.

Vene rahvas kasutab külmetuse ja külmetushaiguste korral ka lodjapuumarju (kalina). Neid saab korjata septembris-oktoobris ja teha keedist või panna sügavkülma, et sealt siis võtta ja meega segada. Ise teen igal aastal moosi ja siirupit. Omapärase mõrkja maitsega siirup sobib ka lihtsalt organismi tugevdamiseks ja talviseks magustoiduks vahukoore, kohupiima või biskviidi peale.

Loomulikult on külmal ajal tähtis ka toit – et see oleks vitamiini- ja mineraalainerikas.

Ise ma kanapuljongi müüti ei usu, seda enam, et enamik linde elab nii kohutavates tingimustes ja ebaloomuliku toidu peal, et sealt me küll mingeid imeravivaid aineid ei saa!

Pigem varuge juba suvel ürte, aedvilju ja loodusande. Puljong või supp, milles on ürte ja kasulikke köögivilju, mis kasvanud puhtas keskkonnas, on abiks. Ise saab valmistada ürdisegusid või neid osta, Eestis on peale meie veel palju valmistajaid ja kasvatajaid. Kasulikud ürdid suppides on petersell, tüümian, pune. Lisaks küüslauk, porru, sibul, seller, tšilli, paprika ... maitseid võib kombineerida ise.

Toredad on marjasmuutid. Kui on külm, võib neid ka kuuma veega teha, kui on klaasist kannmikser.

Vaarikad, mustad sõstrad, astelpaju – kõik on palaviku korral head. Ja iga päev mustikad, maasikad, õunad – ka neid olen pannud isegi sügavkülma, et suveni võtta oleks. Smuutis võib lisada õunale pohli, ingverit, jõhvikat.

Tugeva köha korral võiks teha teesegu männipungadest, iisopist, punest, kibuvitsamarjadest, kassinaeri, altee või vägiheina õitest või paiselehe lehtedest.

Hea köhatee saab keeta kibuvitsamarjadest ja Islandi samblikust koos: keeta 30 minutit, lasta tõmmata kaane all sama kaua. Kuna on mõru, võib lisada mett – aga aitab väga hästi!

Lisaks võib määrida rinna pealt ja kopsupiirkonda ka selja tagant külmetusesalviga. Ise keedame männipungadest ja liivateest, lisades eeterlikke õlisid, aga ka hanerasvast, karurasvast ja muudest rasvadest keedetakse ja aitavad kõik!

Nohu korral võib teha inhalatsiooni: valada kaussi pandud taimed üle keeva veega, lasta seista viis minutit ja hingata auru sisse. Kauss on parem, sest siis saab auru ja selles olevaid toimeained terve nägu. Hiljem või ninasse ka salvi panna.

Taimravi kestab ikka vähemalt nädala-paar, eriti hingamisteede haiguste korral, et hingamisteed puhtaks saaksid.

Loodusest saab talv läbi männipungi, lume alt aiast ka iisopit. Kui lumi korraks ära sulab, siis ka Islandi samblikku männimetsast. Muud taimed peaksid talveks varutud olema ja sügavkülmik marju täis. Siis võib talv alata!

Tagasi üles