Karusid on metsades rohkem, hunte jääb vähemaks

Foto: Marko Saarm / Sakala

Karude arvukus on meie metsades pisut tõusnud, aga huntide seas teeb laastamistööd kärntõbi, mis on tänavu hukka saatnud rohkelt kutsikaid.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko räägib, et karude hulk püsib Eestis stabiilsena või kasvab mõnes piirkonnas. „Karude arvukust hinnatakse sama aasta poegadega emade pesakondade arvu ja suuruse järgi. Suurenenud on nii sigivate emakarude kui ka sündinud poegade arv,” selgitab ta.

Kuna karusid on meie metsades rohkem, oli äsja lõppenud karujahihooajal suurem ka nende jahtimise limiit – kütiti 55 pruunkaru, mis on kuue võrra mullusest enam. „Karude arvukuse tõusuga on populatsiooni ohjamine paratamatult vajalik,” nendib Rakko.

Euroopas on pruunkaru rangelt kaitstav liik ja tema küttimine paljudes riikides keelatud, kuid Eesti on saanud erandi, et vähendada karu tekitatud kahjustusi loomapidajatele ja mesinikele.

„Karusid võib Eestis küttida erandkorras kahjustuste vältimiseks. Selleks kehtestab keskkonnaamet maakonniti küttimismahud, arvestades juurdekasvu ja dokumenteeritud kahjustusi selles piirkonnas,” selgitab Rakko.

Ehkki karud murravad ka kariloomi, on enamik kahjusid siiski seotud mesitarude lõhkumisega.

Kui Eesti metsades elab ligikaudu 700 karu, siis Lätis kõigest kümme. „Lätis suudeti enne teist maailmasõda karupopulatsioon hävitada ja see pole jõudnud taastuda,” ütleb Rakko. „Nii palju kui Venemaa ja Eesti karud sinna käivad, nii palju neid Lätis on, aga püsivat populatsiooni pole.”

Euroopa liidu riikidest on karu küttimine lubatud meie lähedal veel Soomes ja Rootsis, seevastu Lätis, Leedus ja Poolas on karujaht keelatud aasta läbi.

Eesti karud elavad suuresti Kesk- ja Põhja-Eestis, lõunapiiril on neid sedavõrd vähe, et tänavu ei tohtinud Valga- ja Võrumaal ühtegi mesikäppa jahtida. Samuti pole teadaolevalt meie saartel karusid.

Kõige rohkem kütiti tänavu karusid Lääne-Virumaal (11) ja Ida-Virumaal (8), kõige vähem aga Lääne- ja Viljandimaal, kummaski üks.

Novembris alanud hundijahi hooajal tohib esimeses etapis küttida 67 hunti. Möödunud hooajal kütiti 103 hunti lubatud 116st.

Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavusest juurdekasvust, siis laekuvate andmete järgi vaadatakse küttimismaht üle ning vajadusel seda korrigeeritakse.

Seireandmete põhjal arvatakse, et huntide arvukus on langenud vähemalt kümme protsenti ja selle peamine põhjus oli möödunud hooaja kõrge küttimissurve ja laialt levinud kärntõbi.

Mõnes maakonnas, näiteks Harju-, Lääne-, Põlva-, Valga- ja Võrumaal, on hundikahjustused siiski mullusega võrreldes suurenenud. Kui siis murdsid hundid 754 lammast, siis tänavu 31. oktoobri seisuga 510, kuid ilmselt saab see arv olema sama suurusjärku eelmise aastaga, sest kaks kuud on veel ees.

Rääkides metssigadest, siis Mandri-Eestis on sigade arvukus juba väike. „Praegu levib katk hoogsalt Lääne-Eesti ja saarte poole,” ütleb Rakko. „Ainuke katkuvaba piirkond on veel Hiiumaa, aga karta on, et sinnagi see katk levib. Küsimus ei ole enam, kas jõuab, vaid millal.”

Kui palju praegu metssigu alles jäänud, ei oska enne kevadet keegi öelda. „Katkust laastatud aladele on neid jäänud väga vähe, kindlasti alla ühe sea tuhande hektari kohta, aga saartel ja Läänemaal ilmselt kolm kuni neli siga tuhande hektari kohta,” pakub Rakko.

Foto: Maa Elu