Sel kirjutisel on kaks ajendit. Esiteks üks hiljutine telefonikõne, kus vene keelt rääkiv väikemetsaomanik küsis, kas tean, kust leida teavet metsa kõrvalkasutuse eri valdkondade kohta. Teiseks mitme inimese küllalt nostalgilised jutud Eesti Metsainstituudist, millel aastapäev ‒ 20 aastat likvideerimisest.
Metsainstituut oli asutus, kus tehti aegade kõige ulatuslikumat metsandusuurimistööd. Hiilgeajal oli seal 120 töötajat, oma erikonstrueerimisbüroo, katsebaasiks katsemetskonnad ja puukool. Aja märk oli, et baasteaduse kõrval pöörati suurt tähelepanu rakenduslikele uuringutele.
Instituudi likvideerimisel kolis baasteaduse pool üle maaülikooli, rakendusuuringute tellimine jäi tookord vastasutatud riigiasutuse, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse peale.
Kui nüüd tookordse likvideerimise jälgi otsida, siis metsateadlased on maaülikoolis olemas ja metsanduslike teadustööde tegijaid on ka Tartu ülikoolis ja mujal. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest on aga mitu reformi üle käinud, asutus ise on kaotatud ja selget ühest rakendusuuringute tellijat enam üles ei leia.
Mittepuiduline kõrvalkasutus
Metsa kõrvalkasutuseks ehk nüüd sagedamini mitmekülgseks või ka mittepuiduliseks kasutuseks nimetatud valdkond haarab marjade, seente, pähklite, ravimtaimede jms korjamist ja kasvatust, vihtade-luudade valmistamist, kase- ja vahtramahla kogumist, puhkemajandust, turismi, metsa pärandkultuuri õpperadasid jms.
Ülevaate temaatikast saab näiteks Erametsakeskuse välja antud vihikust „Metsa mitmekülgne kasutamine Eestis” või ka „Metsaomaniku käsiraamatust”. Spetsiaalset infomaterjali, kust leiaks päris elus rakendamiseks kõikehõlmavat võrdlevat teavet, ei ole. Samas on valdkond selline, kust Eesti väikemetsaomanikud võiksid leida tulu teenimise võimalusi puid raiumata ‒ just väikeomanike kätes võiks olla metsa selle poole väärtustamine.
Eestis on olemas metsa mitmekülgse kasutuse tegevuskava. Koostajad on 2005. aastal märkinud, et selle eesmärk on suurendada metsaomanike tulubaasi ja tööhõivet maal, elavdada maaelu. Ent samas on tunnistatud, et metsa mitmekülgne kasutus jääb eri valdkondade (metsandus, turism, põllumajandus, maaelu) vahele ja osalt ka nende vähetähtsustatud äärealasse, mistõttu nii statistika kui ka eri osapooli kaasav arendustegevus on puudulik. Tulevikuvõimalused (innovaatiline tootearendus, saadustele lisaväärtuse loomine, turustamine) on seotud koordineeritud ühistegevusega, mida pole.
Helistaja, kellest loo alguses juttu, tabas naelapea pihta, kui tema küsimusele lisada vajadus tasuvusarvestuse järele. Oleks vaja rakendusuuringut, mis selgitaks, mis tingimustel, mis puhul, mis piiridest alates tasuks metsaomanikul selle või tolle kõrvalkasutusega tegeleda puidukasutuse kõrval või asemel.
Kes telliks uuringu?
Isegi keskkonnaministeerium on metsanduse arengukava koostades tunnistanud, et pärast Eesti Metsainstituudi likvideerimist on metsanduse rakenduslike uurimistööde maht märgatavalt kahanenud.
Üks muutus on veel ja selle iseloomustamiseks tuleb teha nostalgiline tagasivaade mitu korda kaugemasse aega. 1920. aastatel, kui metsateadlased pidasid Eestis regulaarselt Eesti metsateadlaste päevi, arutleti iga kord ka Eesti metsanduse kui terviku üle.
Tänapäeval kipub olema nii, et igaühel on „oma tükk”. Riigimets räägib riigimetsast ja eramets erametsast. Riigimetsa majandaja RMK edendab tänuväärselt metsateadust, rahastades eelistatud uuringuteemadel metsateadlaste teadusprojekte, mille kestvus enamasti mitu aastat ja maksumus kuue-seitsmekohalistes arvudes. Neist rakendusteaduslikest töödest on erametsaomanikelegi kasu, kuid ainult erametsadesse puutuvaid teemasid RMK prioriteetide seas ei ole.
Uuringute tellija (näiteks metsatoetuste mõju, metsaühistute areng, muutused puiduturul jms) on ka erametsanduse edendaja SA Erametsakeskus, kuid erinevalt RMKst on Erametsakeskuse kasutada hoopis väikesed summad ja nende saamine sõltub rahastajast.
„Igaks aastaks meil kindlat summat uuringute finantseerimiseks pole,” märgib Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Eks seoses Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastuse vähenemisega kahanevad võimalused selleski vallas. Samas oleme uuringuid/analüüse hakanud ka ise tegema. Metoodika koostame ekspertide abiga, teemade valikul oleme konsulteerinud metsateadlaste, metsatööstuse, riigimetsa, riigi metsapoliitika kujundajate ja muidugi metsaomanike esindajatega.”
Keskkonnaministeerium on algatanud uuringuid, mis aitavad täita metsanduse arengukava eesmärke. Mittepuiduline metsakasutus on samuti arengukava teema, kuid metsaosakonna juhataja Riina Martverki sõnul on see pigem Erametsakeskuse rida. „Teema on praktiline ja erametsaomanikele suunatud. Erametsakeskusel on sellisteks uuringuteks rahastus KIKi kaudu. Kui taotlused ja teemapüstitus on KIKi uuringute nõukojas läbi arutatud, otsustab lõpliku rahastuse KIKi nõukogu.”
Vaade teadlaste poolelt
Sama näidiseks võetud erametsateema najal aitas teaduse rahastajaid-tellijaid üle vaadata maaülikooli professor Hardi Tullus. Kokkuvõtlikult saime sellise pildi:
• Eesti teadusagentuuri teema see pole. Teadusagentuuri uurimistoetused on mõeldud pikemaajalistele, 4–6 aastat kestvatele süvauuringutele, baasteaduse teemadele. Uurimustulemused on ingliskeelsed ja avaldatakse rahvusvahelistes teadusajakirjades.
• RMK teemad on osaliselt kasulikud ka erametsandusele. Uuringud ise on mahukad ja samuti mitmeaastased, ent tulemused on eestikeelsed ja teemad rakenduslikud. Näiteks turberaiete ja valikraie uuring või metsise elupaikade kaitse küsimused.
• Erametsakeskuse võimalused on piiratud.
• KIKist võib raha saada, kui on tehtud põhjalik eeltöö. Ainult teadlase rahataotlusprojektist ei piisa. Et rahastust saada, peaksid Erametsakeskus ja erametsaliit tegema koostööd, selgitama nii KIKile kui ka keskkonnaministeeriumile, et teema on prioriteetne ja tähtis. Kasuks tulevad metsaettevõtjate jt toetuskirjad ja kindlasti peaks läbi rääkima potentsiaalse tegijaga.
• Uued rahastamisallikad. Turule on tulnud ka uusi teaduse rahastamisviise, mis seotud ELi rahaga. Näiteks tootmise edendamiseks mõeldud teadusraha, mis vajab mitme ministeeriumi toetuskirju. Raha saab taotleda kuni 50 000eurosteks uuringuteks, kuid jaotus käib nii, et pool summast on ELi raha ja teine pool tuleb leida oma riigist. Kui erametsandusel oleks selge vajadus uurimisteema järele ja kui pannakse kokku 25 000 eurot, konsulteeritakse keskkonnaministeeriumiga ja teadlastega, võiks teema sedakaudu töösse jõuda.
Küsisin Hardi Tulluselt, kas ta tahaks metsainstituuti tagasi. „Ideaalis jah, aga samas on see täiesti ebareaalne. Ajal, mil viimasedki iseseisvad instituudid on plaanis kellegagi liita. Praktilise suunitlusega metsandusuuringute tegijana näen eelkõige maaülikooli.”
Näiteks Soomeski ja Leedus on nüüdseks iseseisev metsainstituut liidetud. Metsateaduse rahastamine käib karmi konkurentsi olukorras ja otseste puidu või majandamisega seotud uuringute osakaal on analoogselt põllumajanduslike uuringutega kahanemas terves Euroopas.
Eesti Metsainstituut
• Eesti Metsainstituut (tegelikult Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut) tegutses Tartus 1969–1996, loodi 1. oktoobrist 1969 Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumi asemele.
• Metsainstituudi alluvuses töötasid majandusliku uurimise laboratoorium, erikonstrueerimisbüroo ja Kaarepere metsakatsejaam. Katsebaasideks olid kõikjal Eestis paiknevad katsemetskonnad ja Tartu külje all asuv puukool-katsemajand.
• Metsainstituudis tehti Eesti kõige ulatuslikumat metsandus- ja looduskaitseuurimist. Metsamaaparanduse, metsaselektsiooni, ammendatud karjääride rekultiveerimise, metsatüpoloogia ja metsakaitse alaste uurimistöödega saavutati rahvusvaheline tunnustus. Instituut andis välja monograafiaid ja kogumikke „Metsanduslikud uurimused”.
• Pärast instituudi tegevuse lõpetamist viidi osa teadlasi ja põhilised uurimisteemad üle Eesti Põllumajandusülikooli, rakenduslike uuringute tellimine läks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusesse. Osa varast jäi Tartu Puukoolile.
Allikas: Rahvusarhiivi ajalooarhiivi fondiloend, www.eha.ee