50 aastat esimesest agronoomide kutsevõistlusest

8. juunil 2007 kohtusid Kuremaal Eesti agronoomide 1981. aasta meister Aare Laaneots ja 1982. aasta noorte agronoomide võistluse parim Aivar Niinemägi.

FOTO: Erakogu

Esimesed vabariiklikud põllumajanduslike kutsealade mitmevõistlused korraldati Eesti NSV maanoorte III spordimängude finaalpidustuste raames 23. ja 24. juulil 1966 Gagarini-nimelise näidissovhoostehnikumi Vana-Võidu osakonna väljakul ja õppekabinettides.

Eraldi jõukatsumised toimusid neljal kutsealal: agronoomid, zootehnikud, mehhanisaatorid ja autojuhid. Osavõtuõigus oli antud kõikide rajoonide võistkondadele ja põllumajandustehnikumide koondvõistkonnale, võistkonda võis kuuluda igalt kutsealalt üks võistleja.

Agronoomide mitmevõistluses oli osavõtjaid 13. Võisteldi neljal alal: traktoriga külvamises, mineraal- ja mikroväetiste tundmises, heintaimede ja umbrohuseemnete tundmises ning kergejõustikus (kuulitõuge, kaugushüpe või 800 meetri jooks).

Esimene võitja Sulev Pallon

Esimesel võistlusalal, traktoriga külvamisel olid teistest tugevamad toonase Kingissepa rajooni (ehk Saaremaa) põllumajandusvalitsuse vanemagronoom Vello Kuusk, Valga rajooni Hellenurme kolhoosi agronoom Sulev Pallon ja Sootaga sovhoosi agronoom Helmut Press.

Kõik mineraal- ja mikroväetise proovid määrasid õigesti Kohtla-Järve rajooni põllumajandusvalitsuse peaagronoom Jaan Aarelaid ja Gagarini NST osakonnajuhataja Endel Nälk.

Heintaimede ja umbrohtude seemneid tundsid teistest paremini Viljandi rajooni Koidu kolhoosi agronoom Arnold Almers ja Tori näidissovhoosi osakonnajuhataja Jüri Laas.

Kuuli tõukasid kõige kaugemale Sulev Pallon, Jõgeva näidissovhoosi seemnekasvatusagronoom Aleksander Moor ja Helmut Press. Nelja ala kokkuvõttes kujunes agronoomide mitmevõistluse paremusjärjestus järgmiseks (üksikala esikoht andis ühe miinuspunkti, teine koht kaks miinuspunkti jne):

1. Sulev Pallon (11 miinuspunkti), 2. Endel Nälk (19), 3. Arnold Almers (19,5), 4. Vello Kuusk (21), 5. Jaan Aarelaid (23,5), 6. Aleksander Moor (26).

Kõik need agronoomid olid edukad ka järgnevatel aastatel. 1966–1981 peeti neid võistlusi 11 korral. Võitjaks tulid Sulev Pallon aastail 1966 ja 1968, Arnold Almers 1967, Eerik Müts 1969, Jaan Kiisk 1970–1972 ja 1975, Vello Sepp 1974, Heino Sepp 1976 ja Aare Laaneots 1981.

Noortele eraldi mõõduvõtmine

Eesti noorte agronoomide kutsealavõistlusi, kus vanusepiiriks 30 aastat, korraldati tehnikumidevaheliste jõuproovidena ka varem, kuid andmed tulemustest on alates 1974. aastast, mil neid hakati pidama EPA juures.

Aastail 1974–1986 peeti noorte agronoomide meistrivõistlusi 11 korral. Kolmekordseks võitjaks tuli Erik Link (1977, 1980 ja 1981), kaks võitu saavutas Jaan Kaljula (1974 ja 1975) Seitse korda oli üheteistkümne aasta jooksul esikolmikus Tõnu Kippasto.

Kuna noorte agronoomide võistlustel andsid tooni tehnikumide õpilased või tehnikumi lõpetanud agronoomid, hakati EPA agronoomiateaduskonnas dekaan Paul Kuldkepi algatusel eraldi korraldama teaduskonna võistlusi. Neid peeti järjepidevalt viisteist aastat, 1975–1989.

Esimesel võistlusel 1975. aastal oli kindlalt parim V kursuse üliõpilane Aare Laaneots. Mina olin nendel võistlustel enne viimast ala teisel kohal. Põrumine külvisenormi määramisel kukutas seitsmendaks.

EPA agronoomiateaduskonna agronoomide kutsevõistluse parim oli viiel korral Erik Link (1976–1978, 1980 ja 1981) ning neljal korral Marika Rahuoja (1986–1989).

Viimased mohikaanlased

8. juunil 2007 peeti Kuremaal Jõgeva agronoomide seltsi ja Paul Kuldkepi eestvedamisel agronoomide viimane taoline jõuproov kaheksa võistlejaga. Seal kohtusid viimane Eesti agronoomide 1981. aasta meister Aare Laaneots ja 25 aastat oma võimalust oodanud Aivar Niinemägi, kes oli 1982. aasta noorte agronoomide võistluse parim. Aivar tuligi nüüd võitjaks, aga Aare oli kohtuniku rollis. Autasustamisel poseerisid kaks karikaomanikku agronoomide koolitaja Paul Kuldkepi koostatud ja hoitud stendi ees.

Sellel pildil leiduva info põhjal ongi siinne lugu kirja pandud. Kes soovib täpsemalt agronoomide võistluste kohta teada, võib materjale küsida põllumajandusmuuseumist.

Populaarne

Tagasi üles