/nginx/o/2016/11/03/6030321t1hb4c9.jpg)
Suvel tootmisega alustanud ja praeguseks näiteks Kaubamaja, Solarise, Delice ja mitme väikepoe letile jõudnud Biomenu maheköök pani valmistoidu tootmises kokku kaks eripära: üksnes mahetooraine eelistamine ning toitumise erisoovidega (veganlus, laktoosivaba, gluteenivaba jne) arvestamine.
Biomenu üks asutajaid, üle viieteistkümne aasta Eestis mahekaubandusega tegelenud Tiiu Saks sõnab, et tarbija valikud viitasid sarnaste toodete vajadusele. „Alustasime rohkem kui aasta tagasi Mahemarketi poes Biomenu mahetoidukohvikuga ja märkasime, et külastajad ostavad Rootsi lauast järjest rohkem sööki kaasa nii lõuna ajal kui ka pärast tööd,” meenutab ta. „Mõistetav, sest inimestel on kiire ja kõik ei oskagi väga erilisi toite kodus teha,” nendib Saks.
Kohvikupidamisest sündis plaan teha ja pakendada valmistooteid. „Olime Eestis esimesed, kes riskisid ja julgesid kasutada oma köögis sada protsenti mahetoorainet,” märgib Tiiu Saks. Teine valik oli arvestada mitmesuguste eridieetidega, nagu veganlus, gluteeni- või laktoosivaba toitumine, samuti toortoitumine. „Järjest rohkem on neid, kes ei saa süüa kõiki toiduaineid või kes on teinud teadliku valiku vältida osa toiduaineid. Tootjana oli meie soov nende vajadustega arvestada ja pakkuda võimalusi,” kõneleb Tiiu Saks.
Näiteks kuuluvad Biomenu valikusse veganikartulisalat ja -rosolje, köögiviljakotletid, lillkapsaga toorsuši, toorsalatid, vrapid, lasanje, hummus, magustoidud, koogid ja palju muud. Biomenu maheköögi eestvedaja Tuuli Pirk ütleb, et tarbija on tooted soojalt vastu võtnud ning poodide tellimused on üha kasvanud. Ta lisab, et kuigi poekettides on valmistoidu valik tohutult suur, ei olnud neil raske uue tulijana oma tooteid müügile saada. „Lihtne on tulla turule toodetega, mida keegi teine ei paku. Üks müügiargument oli kindlasti mahetooraine, aga teine ja samuti oluline erilaadsete toitumisvajaduste arvestamine,” kinnitab ta.
Olime Eestis esimesed, kes riskisid ja julgesid kasutada oma köögis sada protsenti mahetoorainet.
Naturaalne ja tervislik
Kuidas teha kartulisalatit ilma majoneesi või kooreta nii, et isegi suur kartulisalatisõber ei saa esialgu vahest aru? See on Tuuli Pirki sõnul katsetuste tulemus. Nii nagu kõik ülejäänud nende köögi retseptid. „Pole nii lihtne, et võtad valmis retsepti ja hakkad tootma. Mõne tootega on läinud päris kaua aega, et sobiv tehnoloogia leida,” selgitab ta.
Peale maitseelamuste peab Biomenu tähtsaks tervislikkust. Näiteks köögivilju küpsetatakse täpselt nii kaua, kui vaja maitseomaduste saavutamiseks ja mitte minutitki rohkem, et säilitada võimalikult palju mahetooraines sisalduvaid vitamiine. Samuti ei kasutata Biomenu köögis valget jahu, suhkrut, lisa- ja säilitusaineid. „Kõik peab olema naturaalne,” ütleb Tuuli Pirk. Ta jutustab, kuidas saab teha maitsvat kooki, kasutades ära puuviljade-marjade enda magusust ning lisades magustamiseks mitte tavalist suhkrut, vaid datleid, agaavisiirupit või mett. Laktoosivabu ja veganisalatikastmeid saab kenasti valmistada näiteks pähklitest või taimsest koorest.
Valmistoodangu müügi miinuspool on aga suur pakendihulk. Biomenu otsis lahendust ja võttis kasutusele võimalikult loodussäästlikud ja taaskasutatud materjalist pakendid. „Jälgima pidi muidugi sedagi, et pakendid oleksid kaunid, sobiksid meie stiiliga ja hoiaksid toidu kindlalt karbis,” räägib Tuuli Pirk.
Biomenu esinduspood ja kohvik asub Ülemiste keskuses, kuid tooted on müügil ka Tallinna ja Tartu kaubamaja toidupoes, Solarise toidupoes, Viimsi ja Pärnu Delices, Mahemarketis, Valete ökokaupade poes ja pakendivabas poes Paljas Pala.
Näiteks maksab 250grammine karp veganikartulisalatit ja laktoosivabast mahetoorainest kartulisalatit umbes 2,6 eurot. Nii-öelda tavalise kartulisalati hind on üle euro. „Hinnavahe on olemas, sest mahetooraine on kallim, aga vahe pole nii suur, et ostjale üle jõu käiks,” selgitab Tiiu Saks.
Tootmine kasvab
Biomenu järgmine suurem siht on oma toodangut kasvatada ja jõuda veelgi rohkematesse müügikohtadesse. „Soovime, et tooted oleksid tarbijale kättesaadavad, ilma et peaks neid eripoodi otsima minema,” sõnab Tiiu Saks. Mida rohkem toodetakse, seda enam on Saksa sõnul võimalik hinda langetada. „Praegu on kõik sisuliselt käsitöö. Loomulikult on meie kuludki suuremad kui masstootjal, kes teeb korraga mitu tonni kartulisalatit valmis.”
Samas ei pea Tiiu Saksa arvates mahetootmine ja teadliku toitumise sooviga arvestamine jääma vaid väiketootjate nišiks. „Tarbija muutunud vajadustega tuleb arvestada. Isegi tavatootjad tulevad kliendi soovidele järele: leivatootjad jätavad välja nisu, suhkru ja pärmi. Veganitooteid pakutakse järjest rohkem. On loomulik tarbijale vastu tulla, nii peabki olema,” kinnitab Tiiu Saks. Näiteks põhjamaades haarab mahetoit poeletil järjest suurema osa enda alla. Sedasama võib Saksa arvates oodata Eestiski.