Esmaspäeval kogunes maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu, et üle vaadata erakorralise toetuse osakaalud eri sektorite vahel ja ühtlasi tingimused, mille alusel hakata toetust jagama.
Kriisiabi maksmise ettepanekud
Põllumajanduse esindusorganisatsioonid läksid nõupidamisele ühiste ettepanekutega. Põllumeeste keskliit, talupidajate keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda ja seakasvatajate liit, kelle alla on koondunud valdav osa Eesti põllumajandustootjaist, sealhulgas piimakarja- ja seakasvatajatest, leidsid, et erakorralist kohanemistoetust tuleks kasutada eeskätt raskustes vaevleva piimakarja- ja seakasvatuse toetamiseks. Just need kaks sektorit on viimase paari aastaga sattunud kõige keerulisemasse olukorda. Piisab, kui mainida, et piimalehmade arv Eestis on selle aja sees vähenenud 13 protsenti ja kodusigade arv 23 protsenti.
Pakuti välja ka kohanemistoetuse eelarve jaotus: 80 protsenti sellest võiks minna piimakarjakasvatuse ja 20 protsenti seakasvatuse toetamiseks. Põllumeeste esindusorganisatsioonid viitasid seejuures, et oma ettepanekut tehes lähtusid nad kahe sektorite omavahelistest proportsioonidest ja hinnangulisest kahjust, mida kumbki pool on kriisiajal kandnud.
Ettepaneku kohaselt tuleks võrdsetel alustel toetada kõiki piimakarjakasvatajaid, kellel on kehtiv luba toorpiima turustamiseks. Seakasvatuses tuleks toetust maksta aga põhikarja emiste arvu alusel, kusjuures kolmandas katkutsoonis peetavaid emiseid tuleks toetada 1,5-2 korda kõrgema määraga kui esimeses ja teises tsoonis kasvatatavaid emiseid.
Kahjuks ei ole jutt kriisitoetusest, mis täna-homme kohe ka välja makstakse. Esmaspäevase koosistumise põhjal peab riik nüüd sõnastama üldised toetuse jagamise põhimõtted, need tuleb novembri lõpus saata Euroopa Komisjonile. Ehk siis jutt käib 2017. aastal makstavast erakorralisest toetusest.
Euroopa Liidult on lootust selleks saada 8,08 miljonit eurot, millele Eesti peaks oma eelarvest lisama veel 7,6 miljonit eurot.