Kihtsajupilved, meie igapäevased kaaslased

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Rahulik ja ilus (niivõrd-kuivõrd, sest aeg-ajalt on ilm olnud idatormine ja pilves) sügisilm sai otsa ja asendus sajuse ja talvisema ilmaga. Kihtsajupilved on saanud vaat et igapäevasteks kaaslasteks. Mis pilved need kihtsajupilved on õieti?

Kihtsajupilved (Nimbostratus) on kogu taevast kattev läbipaistmatu hall, tumehall, harva kollaka varjundiga pilvekiht, millest tuleb laussademeid. Need laussademed on lausvihm, lauslörts või lauslumi, harva jäävihm või jäätuv vihm.

Kuigi välimuselt ühtlane ja igav, on siiski tegu üpris põneva ja sademete seisukohalt äärmiselt olulise pilveliigiga. See pilveliik annab märkimisväärseid sademeid, sest kihtsajupilved on väga ulatuslikud ja mitme kilomeetri paksused. Kihtsajupilvede alumine piir asub tavaliselt 1,5–3 km kõrgusel Maa aluspinnast, kuid tõenäoliselt on võimalik hatakpilvedega sulandumine – võib tekkida mulje, et asuvad vaid paarisaja meetri kõrgusel.

Kihtsajupilved on tüüpilised sajupilved, mis olenevalt aastaajast ja temperatuurist toovad endaga kaasa tavaliselt lausvihma, lauslund või lauslörtsi. Laussaju tugevus võib sujuvalt varieeruda ja sadu võib ajutiselt isegi lakata. Järsud muutused saju tugevuses, samuti äike viitavad konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele.

Kihtsajupilved on vähemalt parasvöötmes sageli frontaalsed pilved. Need võivad tekkida nii soojal, oklusiooni- kui ka külmal frondil. Harvem juhtub meie kliimavöötmes seda, et kihtsajupilved moodustuvad rünksajupilvede laialivalgumise ja transformeerumise tagajärjel. Troopikas on see tavalisem, eriti troopilistes tsüklonites.

Kuna kihtsajupilvedest sajab pidevalt või väikeste vaheaegadega, siis õhk tavaliselt küllastub veeaurust ning seetõttu tekivad väikseimagi õhu tõusu tagajärjel kiiresti liikuvad ja madalad hatak- ehk rebenenud (räbal-) pilved (Stratus fractus, Fractonimbus), samas mitte alati. Saju jätkudes, (sooja) frondi lähenedes ja niiskuse suurenedes need pilvetükid ühinevad ning nende alumine piir võib laskuda kuni aluspinnani ja tekkida udu. See toimub tavaliselt sooja frondi saabudes. Siis lakkab laussadu ja külmal ajal võib minna sulaks, sest kohale on jõudnud soe õhumass.

Kas kihtsajupilved tähendavad ilma muutumise seisukohast midagi?  Need on sajuse ilma pilved, järgnevuse kulminatsioon – ilmamuutus ehk vihma- või lumesadu on juba kohale jõudnud.

***

Tõepoolest, nädala alguses sai antitsüklonaalne blokeering läbi – kõrgrõhkkond eemaldus ja nõrgenes ning selle mõju Eesti ilmale kadus. Muutuse juhatas sisse lumesadu, mis 25. oktoobri hommikul kattis suurema osa Eestist ja sellele järgnenud tsüklon, mis saabus Kesk-Euroopast Eesti kohale. See avas tee läänevoolule.

Talvine ilm veel püsima ei jää: ookeanilt tuleb soojust ja niiskust, mis ühes tormise ilmaga tuuakse Läänemere idakaldale. Nii juhatatakse nädalavahetus sisse senisest soojema ja vihmase ilmaga. Aga novembri alguseks on õhumass jahtunud ja enam kui 5-kraadine soe asendub kargema õhu ja ehk ka lörtsi ja lume hoogudega.

Populaarne

Tagasi üles