Viimasel aastal on Eesti põllumajandussaadusi kõige enam välja veetud Saudi Araabiasse. Eksporditud on meie teravilja, mis omakorda on Eesti põllumajandussaaduste eksporti kasvatanud aastaga 53 protsenti.
Tänavu teeb Eesti toidu väljaveos ilma Saudi Araabia
30. oktoober 2016, 20:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti tooteid on viimastel aastatel tõesti regulaarselt Saudi Araabiasse viidud, kuid tulevikku selle põhjal ennustada ei saa,” tõdeb maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. Näiteks Iraani eksporditi Eestist 2015. aastal 69 000 tonni otra, kuid sel aastal pole sinna sisuliselt midagi viidud. „See on teravilja ja muu tooraine ekspordi eripära, et erinevalt kaubamärgiga tarbijatoodetest on tooraine ülemaailmse turu börsikaup,” lausub ta. Kaup liigub sinna, kus parajasti on nõudlus ja parim hind, mistõttu võivad ekspordi sihtriigid aastate lõikes erineda ja maht vägagi kõikuda.
Viljaeksport ei raja teed Lähis-Itta
Praegu on Saudi Araabia osakaal Eesti põllumajandussaaduse väljaveos siiski aasta-aastalt kasvanud: 2012. aastal moodustas eksport sinna 1,6 protsenti kogu Eesti toidukaupade ekspordist, 2015. aastal 2,3 protsenti ja selle aasta esimese seitsme kuuga juba 4,8 protsenti.
Lähis-Ida piirkond laiemalt on atraktiivne ka muude toidukaupade eksportijatele, näiteks piimatööstusele. Samas ei saa Taavi Kandi sõnul eeldada, et edukas teraviljaeksport lihtsustab muude toodetega turule sisenemist, sest näiteks teravilja ja piimatoodete ekspordi toimimismudelid erinevad märkimisväärselt.
Suur ekspordiartikkel pole enam niivõrd nõutud
Üldist teraviljaeksporti on käesoleval aastal soodustanud eelmise aasta hea viljasaak, vilja on välja veetud osaliselt selgi aastal. Nisu ja odra väljavedu on mõlemal kasvanud kümne miljoni euro võrra.
Saab rääkida ka köögiviljaekspordi kahekordistumisest, kuue miljoni euro võrra, põhiosa andis oa ja herne väljavedu. Samuti on elavnenud õliseemnete ja õliviljade eksport: üle 84 portsendi ehk viie miljoni euro eest. Suurema osa sellest moodustab raps. Palju eksporditakse jooke ja alkoholi, kasv 16 protsenti ehk viis miljonit eurot. Statistikaameti andmeil on jookide ja alkoholi eksport Eestist Lätti kasvanud üle veerandi.
Kõige kiiremini kahaneb meie põhiliste ekspordiartiklite piima ja piimatoodete eksport: kõikide põllumajandussaaduste väljaveost vaid ligi viiendik. See tähendab, et väljavedu on langenud 13 protsenti ehk 12 miljonit eurot. Elusloomade väljavedu on aastaga vähenenud 19 protsenti ehk neli miljonit eurot. Enim on langenud Eesti ekspordi esikolmikusse kuulunud põllumajandussaaduste – kala ja vähilaadsete väljavedu. See on aastaga kahanenud ligi kolmandiku võrra ehk 27 miljonit eurot.
Kõige enam veeti toidukaupa Soome
Eesti põllumajandussaaduste väljaveo sihtriikide seas domineerivad meie naabrid. Kuigi, nagu eespool mainitud, eksporditi aktiivselt Saudi Araabiasse, on endiselt statistikaameti andmetel meie tähtsaim sihtriik Soome, järgnevad Läti, Leedu ja Rootsi.
2016. aasta esimese kaheksa kuuga eksporditi Eesti põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79 protsenti Euroopa Liidu riikidesse ning 21 protsenti ühendusest väljapoole. Naaberriik Venemaa oli alles 16. kohal. Kokku eksporditi kohalikke põllumajandussaadusi ja toidukaupu Eestist 94 riiki.