Aastaga 9360 tiiru ümber maakera

FOTO: Raigo Pajula / Postimees

Kui Eesti transpordifirmade maanteeveokite poolt koos kaubaga läbitud kilomeetrid kõik kokku liita ja need maakera keskmise ümbermõõduga jagada, saame aukartustäratava arvu: aastaga tehakse ümber maakera 9360 tiiru.

Tõsi, umbes samapalju on kaubaveokid läbinud juba viimased kuus aastat. Vähemalt peatltnäha tundub see nii. Kui näiteks 2010. aastal läbiti kokku veidi enam kui 345 miljonit kilomeetrit, siis 2015. aastal 374,4 miljonit kilomeetrit. Sama suurusjärgu arvude vahe tuleb paremini esile siis, kui see taas ümber maakera tehtud tiirudesse ümber arvutada. 2010. aastal tehti maakerale peale 8625 tiiru, mis on tervelt 735 tiiru vähem kui 2015. aastal.

Ka kaubakogus, mille muutumisest viimase kuue aasta jooksul annab ülevaate all olev graafik, on jäänud sisuliselt samale tasemele: kui 2010. aastal veeti sihtkohta ligi 27,3 miljonit tonni kaupa, siis 2015. aastal 28,1 miljonit tonni.

2015 tekkis tagasilöök

Stabiilsed on olnud ka Maa Elu enim huvitavad kaubaveod, mis liigituvad statistikas põllumajandus-, jahindus- ja metsandustoodete ning kalasaaduste alla. Seda küll kahjuks kuni 2014. aastani: kui 2010. aastal oli selle valdkonna vedude kaubamaht kokku 4,32 miljonit tonni, siis 2014. aastal 4,44 miljonit tonni.

2015. aasta andis paraku tõsise tagasilöögi, sest põllumajanduse, jahinduse, metsanduse ja kalandusega seotud kaubavedude kogumaht kahanes 3,56 miljonile tonnile. Selle põhjused peituvad peamiselt asjaolus, millele Eesti põllumehed on juba teist aastat visalt viidanud: meie suurima naabri ehk Venemaa äralangemine Euroopa Liidu rakendatud sanktsioonide tõttu.

Muide, kui vaadata toiduainete vedu, mille alla liigitatakse statistikas küll ka joogid ja tubakatooted, siis siin toimus eelmisel aastal hoopis väike hüpe. Kui 2014. aastal toimetati sihtpaika 2,37 miljonit tonni toiduaineid, jooke ja tubakatooteid, siis 2015. aastal oli see arv2,89 miljonit tonni.

Kui Eesti oma kaubaautodele liita veel muudestki riikidest pärit veokite Eestisse tulek ja siit minek, on arvud mõistagi hulga suuremad. Iga autojuht teab, et suur osa Eesti maanteedel sõitvatest kaubaveokitest on pärit näiteks hoopis Lätist, Poolast või Saksamaalt. Lisaks veel Soome ja Rootsi veokid, mis saabuvad Eestisse valdavalt laevaga.

Raudteetranspordi kesine seis

Seda, et palju räägitud Rail Baltic on Eesti kaubavahetuse jaoks hädavajalik, näitab ilmekalt siiani peamiselt ida suunas toimuv raudteevedude kurb statistika. Kui 2010. aastal laaditi Eestis sihtkohta toimetamiseks vagunitesse 913 600 tonni kaupa, siis 2015. aastal vaid 430 400 tonni. Olgu öeldud, et veel 2014. aastal moodustasid raudteed pidi teele saadetud kaubakogused 1,05 miljonit tonni.

Siinjuures äratab tähelepanu, et kaubarongidega Eestisse toodud kauba hulk on isegi pisut kasvanud: 0,9 miljonilt tonnilt 2010. aastal ligi 1,29 miljoni tonnini 2015. aastal.

Transiitvedude allakäigust raudteetranspordis ei maksa muidugi rääkidagi: 23,8 miljonilt tonnilt 2010. aastal oleme langenud 11,3 miljonile tonnile 2015. aastal.

Raudteevedude kohta välja toodud numbrid käivad küll kõigi kaubavoogude kohta, kuid eks oma osa selles on ka põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel.

FOTO: Maa Elu

Populaarne

Tagasi üles