Poolesaja elanikuga Randivälja küla servas enne ajaloolist Tori alevikku eristub mahajäetud suurfarmirajatistest roheline kollaste uste ja ääristega laudahoone, mille ühes pooles töötab mullapakkeliin ja teises sõidab kompostisegaja piki vaalu.
Randivälja küla pereettevõte vajab hobuste ööpoti sisu
30. oktoober 2016, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kompostime hobusesõnnikut vaalutehnoloogial, et püsiks kindel temperatuur, toimetaksid bakterid ja mikroorganismid ning valmiks ühtlane kompost,” seletab kompostisegajaga töötav Mait Ruumet, kes on lillemullasegude valmistajana tuntud osaühingu Matogard tootmisjuht ja pereettevõtte juhataja Mart Ruumeti poeg.
Vaalutamine talv läbi
Vaal on enam-vähem 50 meetri pikkune ja vaale on mitu. Kompostisegaja on tehtud Saksamaal ja kergendab tööd, mis on osaühingu kaubamärgi tagatis. Hobusesõnnikut muretseb Matogard koduvallast Tori hobusekasvandusest ja Laane tallidest. Suksude ööpoti sisu ongi Matogardi ehk lahtiseletatult sõnadest Mart ja Tori ja garden (aed) moodustatud äri edu alus. Ettevõtte algus oli aga Mart Ruumeti jutu järgi aastat 30 tagasi Vene rubla ajal täiesti juhuslik. Tõuke andis ühe Pärnu lillepoe müüja küsimus.
„Hobusesõnnik on üks komponent, aga selle lisamine komposti tuli oma kogemustest,” seletab Mart Ruumet, kes koos abikaasa Katrin Ruumetiga viis kasumisse omaaegse Tori näidissovhoosi aiandi ja asutas põllumajandusreformi järel ettevõtte AS Matora, millest kasvas välja Matogard. „Kasvatasime aednikena toalilli poodidele ja kasutasime oma valmistatud komposti mullasegudes, mille kasulikkus oli taime peal ilmselgelt näha. Kui ühes Pärnu kaupluses küsiti, et teie toote meile toalilli, aga miks me peame mulda ostma Soomest, kas teie ei saaks lillemulda tuua, siis sel ajal olime noored ja väga julged, läks aega üks öö ja järgmisel päeval oli see muld kaupluses müügil.”
Esimest mullapartiid käsitsi kirjutatud pakenditesse pannes ei teadnud Räpinas ja põllumajanduse akadeemias aiandust õppinud Ruumetid midagi pakendi- ega tarbijakaitseseadusest või veterinaarameti nõuetest ja sertifikaatidest, neil olid tahe, teadmised ja turu nõudlus. Nüüd pressivad maaettevõtjat kammitsevad seadused ja määrused koos kontrollidega uksest ja aknast sisse.
„Näiteks peame komposti tootes järgima Euroopa Liidu tauditõrjeseadust ehk meil on 86 lehekülge määrust ja 280 lehekülge rakendusmäärust ja meil käib veterinaarameti kontroll, aga müügil on tooteid, mille tootjad selle tunnustamise alla ei kuulu,” seletab Mart Ruumet ja jätkab veidi hämmastunult, küsides, miks tekitatakse olukord, kus osa tootjaid käib selle kontrolli alla, aga osa ei käi, aga samas nad peavad võrdselt konkureerima.
Aga Ruumetid pole käegalööjad ega nõuete ämblikuvõrku kinnijääjad, vaid haaravad uuendustest ning toetavad kohalikku kogukonda.
Uudne aurutamistehnoloogia
Matogardi kontoritoa seinal on tunnustuskiri parimale Leaderi maaettevõtlusprojektile 2011, see oli biokomposti tootmise arendamine. Euroopa Liidu maapiirkondade konkurentsivõime suurendamisele suunatud Leaderi meetme kaudu investeeris Matogard koduriigis uudsesse komposti aurutustehnologiasse, mullaanalüüside laboriseadmetesse ja pakkeliini. Oma laboriseadmete komplekt andis ettevõttele vajaliku kiiruse, sest vastuseid ei tule enam oodata kolm-neli nädalat, mullapartiide proovide analüüsid tehakse kohapeal ja tulemused hoiustatakse, et võimalike pretensioonide korral olla valmis vastuseks: see ei ole meie partii. Mart Ruumeti ütlemise järgi oli see esimene omalaadne laboriseade Baltikumis, mis nende kasutusse Leaderi toetusega jõudis.
Tootmise arendamisse investeerib aasta läbi keskmiselt seitsme töötajaga maaettevõte jõudumööda, kuid järjepidevalt. Nii nagu ka ümbruse kaunistamisse, kinnistu naabrusest on lammutatud keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega kaks rüüstatud tontlikku laudahoonet.
„Ümbrust teeme jupikaupa paremaks, aga siin on veel lagunenud hooneid ja nendest jagusaamine sõltub eelkõige sellest, kuidas meil tootmine läheb, sest lauda lammutamine ei anna majanduslikku kasu, on lihtsalt investeering keskkonda,” tõdeb juhataja.
Mullu pandi tööle Hollandist hangitud kasutatud pakkeliin, mille testimise tulemusega ettevõtja rahule jäi, kuid tahab seadet automaatikat ringi tehes veelgi paremaks muuta. Leedust on tellitud väikepaki doseerimise liin, mis vähendab käsitsitööd näiteks orhideemuldade pakendamisel.
„Meil on osa muldasid, millel on erinev konsistents, seal on turvast, puukoort, väetisi ja me ei saa nii kvaliteetset mulda pakkida suure pakkeliini peal, sest piltlikult öeldes vajub seal jäme ots alla ja kergem tuleb üles,” selgitab Mart Ruumet.
Päevakorral on müügivõrgu laiendamine, regionaalarengu fondi toetusel tegi ettevõte turu-uuringu Leedus ja Rootsis ning asutas mullu Lätis tütarfirma Matogard LV.
Valmistuvad kevadeks
Põhihooaeg algab Matogardis vastu kevadet veebruarist, kuid oktoobri lõpuski on töötajad hõivatud väikepaki tootmisega. Ühe-, kahe- ja kolmeliitristesse kaunilt kujundatud kilepakenditesse läheb peamiselt kaktuste ja orhideede muld, mida tarbijad vajavad ka südatalvel.
Nišitootena valmistab ettevõte 12 mullasegu, mida Matogardi kaubamärgi all ka väikepakendis tarbijani saadetakse. Aastas toodetakse ligemale tuhat kuupmeetrit komposti, selleks läheb vaja saja hobuse aastast naturaalse „väetise” kogust.
Paindlikult tuleb kutselise aedniku juhitav ettevõte vastu eritellimuste esitajatele, profitootjatele, haljastajatele, kes ütlevad, millisele kultuurile nad mulda vajavad. Omaette kategooria on niinimetatud testinimesed, kes katsetavad uusi mullasegusid ja annavad tootjale ülihinnalist tagasisidet. Testivad Ruumetid ise ka, Klaara-Manni kasvuhoonetes mahedat köögivilja ja lilli kasvatades. Samuti proovitakse lillemuldasid, mida ei ole suve jooksul vaja pealt väetada. „Väiketootjatele teeme nagu rätsepatööd, täpselt tellimuse järgi,” mainib Mart Ruumet. „Tootearenduses kasutame paljude tarkade inimeste nõuandeid Tallinna botaanikaaiast, Eesti maaülikoolist, katseid teeme koostöös Jõgeva sordiaretusinstituudiga ja Hollandi mullatootjatega, komposti aurutamise ja muude tehnoloogiate juures oleme koostööd teinud Šveitsi instituudiga.”
Turbasubstraadist kasvumuldasid valmistavate suurtootjatega Matogard ei konkureeri. Samas, nagu kinnitab Mart Ruumet, on müügikettide mullalette vaadates konkurents selles valdkonnas tugev ning Eesti tarbija võib olla väga rahul.
„Kui käime Skandinaavias või Euroopas, siis seal on väga väike valik, aga Eesti tarbijal on võimalik valida ühele ja samale taimele eri mullasegusid, kindlasti on seal koostise ja kvaliteedi ja ka hinna vahe, aga meil on valik, mida ei ole paljudes suurriikides,” täpsustab ta.
Konkurentsi ja hinnasurvet tihendavad eelkõige Leedu ja Poola mullatootjad ning Ruumeti hinnangul on Eestis tehtud ettevõtjale sisendid kallimaks kui Lätis ja Leedus, suurendades nii lõunanaabrite eelist.
Mait Ruumeti jutu järgi tehakse väiksemaid, aga aeganõudvamaid töid talvel ette, sest kogemus ütleb, et kevadel ei jõua neid enam teha, eriti kui soojus saabub nii ootamatult nagu sel aastal.
„Siis juhtus kurb, aga teistpidi õnnelik tõsiasi, et laod said juba varakevadel tühjaks ja meil käis siin töö nagu leivakombinaadis, kus päev otsa ja vahepeal ka öö otsa komplekteeriti ja vahepeal oli ladu jälle tühi,” meenutab ta. „Nii et meie äris on väga tähtis tegur ilm, see on nagu põllumajanduses: kui ilm on vilets, siis inimesed ei ole seda meelt, et tahaksid aias toimetada või taimi istutada.”
Pereettevõtte tugi
Mainori kõrgkoolis ärijuhtimist õppinud Mait Ruumet ütleb, et tema panus on pereettevõttes turundus ja tal ei ole plaani ega vajadust mujale minna. Aga pereettevõttes toimetamine tähendab ka seda, et piltlikult öeldes tuleb täita tööülesandeid koristajast korstnapühkijani.
„Euroopas ju samuti tunnustatakse seda, kui midagi tehakse kogukonnakeskselt või veel enam, perekeskselt. Rootsis on samamoodi, et kui on ühe perekonna kesksed ettevõtted, siis need on hästi tugevad ja pikaaegsete traditsioonidega, meil on ehk sama tee käia,” arutleb ta.
Töö, ühiskondlike kohustuste ja pere kõrvalt on Ruumetid suutnud luua Eesti kodukaunistamise konkursi võitjakodu, tunnistatud Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta tegijateks eraannetajatena, Katrin Ruumetit on tänatud panuse eest Eesti Maaturismi nõukogu töös ja Mart Ruumetit valla traditsioonide algatamise eest Tori valla vapimärgiga.
„Kui midagi toetatakse, siis arvatakse, et ettevõttel on palju raha, aga meie peame tunnistama, et eelkõige oleme panustanud kallimat asja kui raha – see on aeg,” ütleb Mart Ruumet, mõeldes eelkõige külaseltsi tegevusele ja kultuuriettevõtmistele õla allapanemist. „Meil on kaks firmat pereettevõttes ja projektide juhtimisele ja raamatute kirjastamisele kaasaaitamine on toimunud reeglina öötundidest. Ma ei tea, kui palju on inimese öötundide väärtus rahasse ümberarvestatuna.”
Ruumetite nimed ja nende ettevõtete Matogardi ja Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskuse nimed leiab näiteks sellise aegumatu väärtusega raamatu nagu „Tori kihelkonna rahvarõivad” toetajate ning esimese eesti soost fotokunstniku Mihkel Tilga fotonäituse korraldajate hulgast. Nende käsi on mängus Randivälja kui Eesti esimese karskusseltsi Täht asutamise (6. juuni 1889) koha väärtustamisel. Matogardi leiab ka 55. Veneetsia biennaali (2013) Eesti paviljoni toetajate hulgast. Näitusel eksponeeritud taimed kasvasid Randivälja külas toodetud mullas.
„Väga uhke oli olla Veneetsias esindatud, terve hooaja kasvasid taimed meie mullas ja loomulikult sellisele üritusele me ei müünud mulda, vaid andsime metseenluse korras,” seletab Mart Ruumet.
Ruumeti jutu järgi on nad pereettevõtjatena endale lahti mõtelnud, mis on metseenlus ja mis sponsorlus. Metseenlus on näiteks seegi, et Matogard toetab oma kompostiga Jõgeva sordiaretusinstituuti või Tallinna botaanikaaeda ja saab vastu tootearenduseks hüva nõu.
„Meie perel on kaks ettevõtet, Matogard ja Klaara-Manni. Nii nagu me ise oma tegemistes nende kahe tegevuse vahele piiri ei tõmba, nii tõenäoliselt kuvandub mõlema ettevõtte tegevus välja ka maaelu arendamisel,” arutleb Mart Ruumet. „Seekord anti autasu, Pärnumaa maaelu edendaja 2016 tiitel, küll Matogardile, aga ise tunnen, et tunnustus on eelkõige meie perele mõlema ettevõtte tegevuse kaudu. Kõige tähtsamaks maaelu edendamisel peame ise siiski seda, et meie lapsed jätkavad meie tegevust ja seda mitte ainult töös, vaid ka ühiskondlikus mõttes.”
Teet Kurs, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja:
Pärnumaa maaelu edendaja 2016 on edumeelne väikeettevõte OÜ Matogard, kes pidevalt investeerib tootmisvahenditesse ja tootearendamisse. Põhivarasse investeeris Matogard eelmisel aastal 30 000 eurot. Arendati mulla pakke- ja seguliine, et tõsta toodete kvaliteeti, ning laiendati müügivõrku.
Peale tootmise arendamise ja laiendamise on ettevõte panustanud töötajate koolitamisse. Tööjõu voolavus ettevõttes on peaaegu olematu.
OÜ Matogard on pereettevõte ehk perekond Ruumeti juhitud ettevõte, mis hoolib oma töötajatest. Lisaks panustavad ettevõtte omanikud kohaliku kogukonna arengusse. Nii et tänavune Pärnumaa maaelu edendaja on euroopaliku ettevõtluskultuuriga ja kogukonna ruumi sulanduv ja arendav ettevõte.
OÜ Matogard
• Eesti kapitalil põhinev ettevõte, asutatud 27. jaanuaril 1994
• Pereettevõte, kus perepea Mart Ruumet juhib OÜ Matogardi ja pereema Katrin Ruumet juhib Klaara-Manni puhke- ja seminarikeskust. Poeg Mait Ruumet on Matogardi tootmisjuht ja tütar Kadi Ruumet aednik.
• 2011, parim Leaderi maaettevõtlusprojekt: biokomposti tootmise arendamine.
• 2012, kultuuriministeeriumi tunnustus kultuurisõbralikule ettevõttele.
• 2016, Pärnumaa maaelu edendaja.
• Panustanud Randivälja külaseltsi kaudu kultuuri, toetanud nelja Tori piirkonnaga seotud raamatu koostamist.
• Toetas 2013 Veneetsia biennaalil Eesti paviljoni näitust.
• Aitas võrkpallur Renee Teppanil osaleda juunioride rannavolle MMil Horvaatias.
• Toetab Türi-Tori veemaratoni korraldamist.
• Toetab korvpallureid ja Tori põrgu triatloni korraldamist.
• Koduvallas algatatud tavad, nagu Tori kooli spordipäeva ja Tori põrgu triatloni korraldamine, esimese klassi õpilaste ja staažikate õpetajatega puude istutamine kooli parki.
• Missioon on oma toodangu kaudu pakkuda aednikule taimi kasvatades rahulolu ja naudingut, sest Matogardi kasvumuldasid kasutades on taimed terved, tugevad, ilusad, produktiivsed.
Andmed: Mart Ruumet, OÜ Matogard