Leedulanna hakkas Eestis toormoosi tootma

Kohtume Jolanta Kazlauskaite (vasakul) ja Signe Vilipusega neile olulises kohvik-poes NOP, kuhu võeti nende tooted kõige esimesena müüki.

FOTO: Maarja Otsa

Leedulanna Jolanta Kazlauskaite maitses seitse aastat tagasi esimest korda toormoosi oma eestlannast ämma juures ja sai aru, et see on midagi erilist. Kuna sellist toodet ei olnud turult leida, tuli seda ise tootma hakata.

„Suurem elumuutus tekib siis, kui saad emaks, siis hakkad rohkem mõtlema, mida ise sööd ja mida pakud lapsele,” räägib Jolanta Kazlauskaite. „Moos on toode, mida kasutatakse iga päev, seega on oluline, et see ei sisaldaks suures koguses ebavajalikke aineid.”

Kuna leedulannale hakkas eestimaine toormoos kohe maitsema, tuli perel osta koju suurem sügavkülmik, mis mahutaks pere ja sõprade jaoks vajamineva koguse moose. „Ükskord sain aru, et pühapäevased pannkoogihommikud, mida sõpradele korraldasin, said aina populaarsemaks ning toormoosi ei jätkunud enam terveks hooajaks,” jutustab Jolanta Kazlauskaite. Signe Vilipus meenutab, et ühel sellisel hommikul saigi üheskoos otsustatud, et tuleb hakata ise ning hulgi meelepärast toormoosi tegema.

Nii tõidki endised kolleegid Jolanta Kazlauskaite ja Signe Vilipus tänavu augustis turule toormoosid Berry Good, valikus on kolm maitset – metsmustikas, vaarikas ja maasikas. Moosid on valmistatud eestimaistest marjadest, lisatud on vaid vähesel määral roosuhkrut, et moos säiliks.

Koostöö Polli keskusega

Toormoose valmistatakse ja pakendatakse koostöös Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskusega, kus esimeste proovipartiidega tehti algust juba eelmisel talvel. „Esimene masin, mida meile pakuti, tegi moosi asemel hoopis smuutit. Meie aga tahtsime, et tuntavad marjatükid sisse jääksid,” kõneleb Signe Vilipus. Jolanta Kazlauskaite lisab, et vaarikaseemned ei tohi moosi tegemisel mitte mingil juhul katki minna, sest siis jääb lõpptulemus „liivane”.

Mõne katsetuse järel leitigi Polli keskuse asjatundjatega koos sobiv tootmistehnoloogia ning esimesed 20 000 toormoositopsi tulid täpselt sellised, nagu sooviti. „Kõige ausamad degusteerijad on meie oma lapsed. Smuuti moodi proovipartii jäi lauale seisma, aga tootmisse läinud variant söödi kohe ära,” sõnab Jolanta Kazlauskaite.

Tagasilöök pakendiga

Kui naised alustasid eelmise aasta maikuus äriplaani kirjutamist, tundus kõik igati kergesti tehtav. Poolteist aastat hiljem kokkuvõtet tehes ei sujunud aga kõik sugugi nii muretult ja lihtsalt, nagu alguses tundus.

Suurem tagasilöök tuli pakendiga. „Tellisime Lätist 20 000 topsi, mis olid eelnevalt testitud ja mõõdetud, et kraed ja kleebised hästi peale sobiksid,” kõneleb Jolanta Kazlauskaite. Kui topsid jõudsid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse, oli ehmatus suur: saadetud oli vale pakend ning tellitud toodet ei olnud enam saadaval. „Lõpptulemusena tegid aga Astangu inimesed väga head tööd ja selgus, et kraed oli küll uue topsi peale raskem panna, aga see hoidis seal peal palju paremini,” sõnab ta.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse noored olid kaasatud toormoosipakendite valmistamisesse teadlikult ja eesmärgipäraselt. „Loodan väga, et olime teerajajad ja edaspidi pöördutakse järjest enam keskuse poole huvitavate pakkumistega,” ütleb Jolanta Kazlauskaite, kes ka ise on lähedalt kokku puutunud puudega inimese eluraskustega.

Kuiv ja soe suvi

Moositootjad nendivad, et ei ole kunagi jälginud ilma sellise huviga nagu nüüd, mil ilmast sõltub otseselt nende tooraine. „Naeran, et oleme poole kohaga põllumehed, kuna jälgime ilma hoopis teise pilguga. Kui kõik rõõmustasid ilusa kuiva ilma üle, mis juba pikemat aega kestis, siis meie ootasime marjade jaoks hoopis vihma,” kõneleb Signe Vilipus.

Mõnevõrra keerulisemaks tegi tootmise Signe Vilipuse sõnul see, et marjad valmisid tänavu kaks nädalat oodatust varem. „Maasikakasvataja ütleb ainult kaks päeva ette, millal marjad tulevad, aga toormoos on sama päeva jooksul vaja ära teha ning hiljemalt järgmisel päeval peab olema juba pakendatud ning külmutatud. Seega tuleb tegeleda ootamatustega, mida ei oska ette näha.”

Leedulanna Jolanta Kazlauskaite tõi seitse aastat tagasi Eestisse armastus ning nende peres kasvab praegu kaks tütart. „Mu ema on leedulanna ja Leedus sündinud, armus aga lätlasesse ja kolis Lätti elama. Mina olen sündinud Leedus, aga suurema osa elust elanud Lätis ning seal hariduse saanud. Nüüd armusin eestlasesse ja kolisin Eestisse,” kõneleb ta.

Ladusalt eesti keelt rääkiv leedulanna kiidab Eestit ja leiab, et ettevõtja jaoks on kogu asjaajamine väga mugavaks tehtud, infot on kerge leida ja juhised on selgelt kirja pandud. „Esile tasuks tõsta kindlasti digitaalallkirja, mis võimaldab ettevõtte asutamiseks kõik vajalikud toimingud kodus arvuti taga ära teha,” kiidab Jolanta Kazlauskaite ja lisab, et Lätil on selles osas veel palju arenguruumi.

Eelistab kodumaist

Jolanta Kazlauskaite on Eesti tooraine fänn ja kutsub eestlasi eelistama kodumaist. „Mina isiklikult ei saa aru, miks inimesed ostavad näiteks goji-marju, kui meil Eestis on oma astelpaju, mis on nii vitamiinirikas,” räägib ta. Tema annab igal hommikul lapsele sügavkülmikust kümme meega kaetud astelpajumarja.

Berry Goodi toormoosid võttis esimesena müüki pood-kohvik NOP, lisaks leiab nende moose Kaubamaja toidumaailmast Tallinnas ja Tartus, Stockmannist ja Organicsi poest.

Populaarne

Tagasi üles