Pilvine ja sompus: mis on inversioon?

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Juba hulk aega on ilm olnud pilves, aga õhurõhk ülikõrge: ajuti isegi üle 1040 hPa ehk juba mitmendat nädalat valitseb Eesti ilma tugev antitsüklon, millest tsüklonid kuidagi jagu ei saa – miks siis on ilm ikkagi enamasti pilves ja isegi sombune? Püüan tekkinud olukorda selgitada.

Põhjuseks on inversioon ehk olukord, kui õhutemperatuur tõuseb atmosfääris kõrguse suurenedes vastupidi nn normaalsele olukorrale, mis tähendab temperatuuri langust kõrgemale tõuses, eriti troposfääris. Helve Meitern selgitas tekkinud olukorda ühes ilm.ee reedeses ilmateates nii: „Sedakorda saabus hilissügis tänu statsionaarsele kõrgrõhualale, mis juba viinakuu algusest on olnud meie peamine ilmategija. Kõrgrõhkkond ulatub kõrgele atmosfääri ja on väheliikuv. Tavapäraselt (pikaajalise keskmisena) jääb hilissügise saabumine Eesti mandriosas oktoobrikuu viimasesse kolmandikku, meie läänesaartel novembri algusesse. Kuid käesoleval aastal on see alanud tavapärasest keskmisest 10 päeva võrra varem. Samuti pole tegemist tavapärase hilissügisega, mille üks tunnus on lauspilvisus ja vihm. Sedakorda on tegemist kõrgrõhkkonnaga, millega kaasneb kuiv õhumass, mis sadu ei anna. Samas on päevasel ajal taevalaotus valdavalt pilvedega kaetud, mille põhjustab sügisese kõrgrõhkkonnaga sageli kaasnev inversioonikiht. Nõrk muutiku suunaga tuul ei suuda seda hajutada, seevastu öötundidel on pilvisususe hõrenemiseks veidi paremad tingimused ja siis toimub maapinnalähedase õhu väga kiire radiatsiooniline jahtumine. Nii langeb termomeetrinäit kahe meetri kõrgusel õhus nullist madalamale.“

Tõepoolest, antitsüklonis liigub õhk aeglaselt ja valdavaks on laskuvad õhuvoolud, eriti selle keskosas. Seega on õhu vertikaalne segunemine takistatud, kuid maapinna jahtumine (öösel, sügisel, talvel) soodustatud, eriti kui ilm on selge või vähese pilvisusega. Sügisel ja talvel, kui meil on ööd juba pikad ja päeval päikese soojendav mõju üsna väike, on jahtumine selge ilmaga üpris tugev. Nii juhtub, et maapind on külm, kerge on tekkima hall, kuid selle kohal jahtub õhk vähem, sest õhk on halb soojusjuht – ongi tekkinud inversioon, millega võib kaasneda udu. Seekord juhtus olema õhumass antitsüklonis väga soe: 800–1200 meetri kõrgusel oli sooja kuni 9 kraadi, mis on päris suvine näit. Aga sellest soojast õhukihist veidi madalamal (~600–700 m kõrgusel) oli õhutemperatuur miinuspoolel ehk alla 0 kraadi. Seega oli tegu tugeva inversiooniga, mis ei alanud maapinna lähedalt, kus oli sooja kuni 6 kraadi, vaid asus kõrgemal atmosfääris.

Pilved tekkisid ja püsisid just inversioonikihi all selles külmas õhukihis – madala õhutemperatuuri tõttu on seal suhteline niiskus kõrge ja võimalik on kondenseerumine, sest jahtumise tõttu kondenseerub varemesinenud niiskus pilvedeks. Selle kohal on tugev inversioon, milles temperatuur ulatus ühe kilomeetri kõrgusel kuni 9 kraadini, aga isegi sama veeauruhulga (veeauru oli seal siiski palju vähem) tõttu oleks suhteline niiskus väga madal ja kondenseerumist ei saa olla.  Kuna tuult eriti polnud ja antitsüklonis oli õhumass soe, siis püsis inversioon visalt ja vastavalt sellele pilvedki.

Ilm muutus nädala alguses kohati selgemaks ja ööd hulga külmemaks, sest antitsüklon liikus Venemaa ja Ukraina kohale ning nõrgenes. Tsüklonid pääsesid lähemale ja tõstsid tuult – see aitas õhukihte segada ja inversiooni lõhkuda.

Suurt muutust siiski oodata pole, sest oma järge ootab uus antitsüklon, mis tuleb esialgu Karjala, hiljem ilmselt Soome või isegi Skandinaavia kohale. Selle lõunaservas tugevneb idavool ja see alandab veetaset (püsib 50–70 cm allpool nulltaset) ja muudab ilma külmaks (850 hPa isoterm võib 22. oktoobriks miinus 9 kraadini langeda): kui öösel on selge, on õhutemperatuur alla 0 kraadi ja tõuseb päevalgi napilt plusspoolele, ainult rannikualadel võib kuni 6 kraadi sooja olla.

Populaarne

Tagasi üles