Oktoobris on aed-mädarõika juured mahlased ning neid on maast kerge kätte saada. Seega on hea aeg juured välja kaevata, puhastada ja tervislikke hoidiseid valmistada.
Mädarõigas on looduslik antibiootikum
Aed-mädarõigast (Armoracia rusticana) kasvatatakse Eesti köögiviljataimena. See on kergesti metsistuv kultuurtaim. Kui jupp juurikat on koduaeda toodud, kasvab see ise edasi, vahel kiiremini, kui soovitakse. Seetõttu tuleks mädarõigas istutada kuskile aianurka teistest köögiviljadest eraldi. Kes tahab suuremat juuresaaki, ei tohi taime õitsema lasta. Sel on tugev, lihakas ja vürtsise maitsega juur, mida kasutatakse nii ravimise eesmärgil kui ka toitude maitsestamiseks.
Mädarõika säilitamine
Igal sügisel kaevan mädarõika juurikad välja, pesen harjaga puhtaks, kraabin musta osa ära ja riivin köögikombainis. Seejärel kasutan köögikombainis lõiketera ja mikserdan suhkruga veel peenemaks, lisan toasooja võid ja toorjuustu. Sellise võidega saab täita korvikesi, sobib karaski ja leiva peale, liha- ja kalatoitude juurde. Ka suitsukalasalat on toorjuustu, vahukoore ja mädarõikaga ülimaitsev.
Lisaks panen juurikaid kilekotiga sügavkülma, et neid oleks sealt hea võtta, kui tekib isu ja vajadus. Samuti on mädarõikajuuri hoiustatud jahedas keldris liiva sees.
Mädarõikajuur sisaldab eeterlikke õlisid (sinepiõlid), hulga mineraale, nagu kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium ja raud (eriti palju naatriumi ja kaltsiumi). Vitamiinidest sisaldab mädarõigas B1, B2 ja C-vitamiine. C-vitamiini on mädarõikajuurtes kaks korda rohkem kui sidrunis, nii et tegemist on igati väärt toidulisaga. Puhastamata juurtes säilib C-vitamiin väga kaua, riivitud ja lahtiselt seisma jäetud juurtes vaid ühe tunni.
Värskes mädarõikamahlas on rikkalikult lüsosüümi, mis on suuteline lagundama peamiselt patogeensete bakterite rakukestaained ja looma organismis antibakteriaalse barjääri. Meditsiinis kasutatakse lüsosüümi kui antiseptikut.
Looduslik antibiootikum
Mädarõigas on looduslik antibiootikum ja hea maitseaine. Sobib mao alahappesuse korral seedimise soodustamiseks, sapi- ja maksapõletiku korral sapinõristuse suurendamiseks, igemepõletiku ja paradontoosi esinemisel suu loputamiseks. Mädarõigas peaks kuuluma diabeetiku, reuma- ja podagrahaige menüüsse. Reuma korral võib panna mädarõikalehti valutavatele liigestele. Põrutuse ja dermatomükoosi korral asetatakse kahjustatud kohale mädarõikaplaaster. Samuti võib riivitud mädarõikast ja õunast teha näomaski, mis sobib hästi lõdvale ja poorsele näonahale. Ent kasutada tuleks siiski ettevaatlikult ja enesetunde järgi, sest paljud on tundlikud.
Mädarõikas sisalduv eeterlik õli võib ärritada magu, seepärast on soovitatav seda võtta pärast sööki, söögi ajal või koos piima või võiga. Mädarõigas ei sobi ägedate neeruhaiguste, maokatarride ja haavandtõve korral tarbimiseks. Suures koguses tarbituna võib mädarõigas põhjustada verejooksusid ja tõsta vererõhku. Mädarõigast ei soovitata alla nelja-aastastele lastele, imetavatele emadele ja rasedatele.
Rohkem taimetarkusi ja retsepte leiab Karepa Ravimtaimeaia veebilehelt ravimtaimed.ee ja Facebooki küljelt.