Keskmise suurusega saeveskil olgu korralik laovaru ja reageerida tuleb kiiresti

Taavi Raidmets ja enam kui meetrise läbimõõduga saarepuu, mis samuti Dorioone Timberis töödeldud saab. Foto: Toomas Šalda

Via Baltica ääres Are kandis jääb silma kollane järelhaagis, millel kirjas „Elbu saeveski” ja telefoninumber. Number kuulub Taavi Raidmetsale, kes koos Peeter Alustega 2011. aastast alates Elbu külas tegutseva saeveski töid-tegemisi juhib.

Aluste vedada on tehnika pool, Raidmetsal turundus. Kuigi nii kohalikud kui ka kaugemalt tulijad kutsuvad saeveskit lihtsalt Elbu või Are saeveskiks, on ametlikult tegu Dorioone Timber OÜga.

„Peeter Alustega kohtusime nii, et otsisin enda metsast pärit palgile saagimiskohta ja sattusin siia, ei tahtnud lihtsalt palgina müüa. Klappisime omavahel hästi ja hakkasime koos toimetama,” meenutab Raidmets viie aasta tagust aega. Toona polnud siin veel hooneid ega katusealuseid, maht oli väiksem. Suurte saeveskitega ei üritata mahus tänagi võistelda, küll aga sortimendi osas. „Umbes 500 tihumeetrit saematerjali on meil pidevalt laos olemas. Püüame ära arvata, mida ostetakse, mitte ei hakka saagima alles siis, kui tellimus tuleb. Enamik meie kliente on väliehitajad, kes teevad alltöövõttu suurtele ja tuntud ehitusfirmadele. Nii et meil on väljakujunenud klientuur, kes teab, et meilt saab materjali kätte hulga odavamalt kui kaubandusvõrgust. Sortiment on lai: eri pikkused ja ristlõiked, et kliendil kohe võtta oleks. Materjaliks ikka peamiselt traditsioonilised mänd ja kuusk. Aprilliks korjame jälle laoplatsi ja katusealused täis ja aprillist-maist läheb kõvemaks saagimiseks. Kui tuleb suurem tellimus, siis 80% võtame enda platsi pealt ära ja 20% peame kähku juurde tootma. Nii et iga toodet on laos peaaegu alati mõningane kogus sees. Kui klient ei saa kiiresti kindlat kogust kätte, et ta saaks tööga alustada, jääb ka 80% võtmata. Suured saeveskid rõhuvad ekspordile ja siseturul eriti ei konkureeri. Suvehommikuti on siin nagu turuplats, me ei kirtsuta nina ka siis, kui võetakse väike kogus. Ostsime neli Tiki Treileri haagist, mida klientidele kauba kohaleviimiseks kasutada anname. Kliendi vajadustele kiiresti reageerimine on meie võimalus ellu jääda ja isegi areneda,” räägib Raidmets.

Põhilised on ehitusprussid

Kõige rohkem saetaksegi Dorioone Timberis tavalisi ehitusprusse, laudu, kaubaks lähevad kõiksugu ristlõiked 19 mm paksusest alates. Lintsaega tehakse jämedamaid ristlõikeid. „Jäägid järkame alusetööstustele, saepuru läheb graanulitehastesse, pinnud katlamajadesse – kõik läheb müügiks.”

Jaekaubanduse suunal Dorioone Timber praegu tööd ei tee. „Kui suudame ehitada kuivati ja hakkame ka hööveldama, ju siis tuleb teisiti käituda. Aga kõigepealt peame 3000ruutmeetrise platsi ära asfalteerima, et sopast pääseda. Loodame investeeringutoetust saada, päris üksi käib asi üle jõu.”

Põhiline tootmisvahend Dorioone Timberis on elektroonilise täppismõõteseadega ketasraam KARA-2000. Palgi tarnijad on reeglina Leheris, Vesmel, Karo Mets, Grundar Puit, Viimsi Mets või Aarman Puit. Palgi hind on tänavu veidi langenud – kui eelmisel aastal tuli maksta 70–75 eurot palgi tihumeetri eest, siis nüüd 60–65, ju siis pole puiduturul parimad ajad. „Vahel tuleb viletsamat palki ka sisse. Aga kuna meie maksame siis, kui koorem saetud ja meil palgi kvaliteedist selge ülevaade, pole hullu. Maksame kvaliteedi järgi: kui palju koormast kvaliteetset saematerjali saame. Tarnijatega on vastastikune usaldus tekkinud.”

Dorioone Timberi enda suhtes peaks usaldust kasvatama seegi, et ettevõttel on rahvusvaheline tugevussorteerimise CE-sertifikaat ja rahvusvaheline tarneahela sertifikaat FSC. Viimane tähendab, et tarneahel on algusest lõpuni kontrollitud ja on tagatud, et kasutatav puit pole kuskilt varastatud.

Turg nõuab kohanemist

Turuseis nõuab pidevat kohanemist. Kuna Eestis on pika palgi puudus ja suured saeveskid ei taha kuuemeetrist palki saagida, hakkas Dorioone Timber sel aastal pikka saematerjali Venemaalt sisse ostma. „Selle kvaliteet on kõikuv, aga kohapeal vaatame materjali üle ja kõrvaldame vead,” ütleb Raidmets.

Alates sellest kuust saab siit tellida kalibreeritud puitu, mis on hööveldatud ja mille mõõdud on ülitäpsed, siin tehakse koostööd hiljuti vajalikud seadmed hankinud Woodbright OÜga. „Nemad ei sae, meie ei höövelda,” kiidab Raidmets koostööd. Samuti ostetakse sisse roheimmutusteenust. „Korjame tellimused kokku ja viime suure koormatäie Pärnusse immutusse. Näiteks on mõistlik immutada materjali, mis läheb terrassikarkasside ehitamiseks.”

Teenusena saetakse ka kliendi toodud materjali. „Hiljuti näiteks toodi meile Pärnust ühest hoovist maha võetud enam kui meetrise läbimõõduga saarepuu, omanik tahab selle laudadeks saagida. Nii saab ta teha ilusa lauaplaadi või aknalaua, mida hing ihaldab.” Eritellimus võib küll tellijale kallim olla, aga saagija sellest suurt ei võida. „Pigem on tähtis, et kliendil jääks siin käimisest positiivne emotsioon, ehk ta tuleb järgmine kord teise ja suurema tellimusega uuesti,” kommenteerib Raidmets. Teenusena saetakse siiski üsna vähe, umbes 5% kogumahust.

„Töötleme ümber 400–500 tihumeetrit ümarpuitu kuus, maksimum oleks 1000, aastas müüme umbes 2300 tihumeetrit saetud materjali. Aastane netokäive oli mullu ümardatult 300 000 eurot, tänavu tuleb loodetavasti veidi enam,” loodab Raidmets.

Üks keerulisemaid ülesandeid, mida saeveski juhtidel täita tuleb, on nuputada, kuidas palgist võimalikult palju müügikõlbulikku materjali kätte saada. „Meie põhikulu on palgi hind. Kui saame palgist 50% materjaliks, on tulemus keskmine, kui juba 60%, on väga hästi. Kui tahetakse suuri ristlõikeid, saabki see protsent suurem olla, aga neid jälle tahetakse vähem.”

Dorioone Timberi toodangut saaks Taavi Raidmetsa sõnul kasvatada küll. „Üks vahetus juurde ja lintsaag tihedamalt tööle. Töötame kahe vahetusega, aga oleme teinud ka kolmega. Suviti oleme töötajaid juurde võtnud. Meie aasta algab aprillis, kulmineerub suvel ja praegu on viimane kiirem aeg, sest jagub neid, kes tahavad veel tänavu katuse peale saada. Viis järgmist kuud on paraku lahjad.”

Ettevõtte tulevikuplaanide kohta kostab Raidmets, et platsi asfalteerimine on hädavajalik. Seejärel hakatakse mõtlema kuivati peale. „Katuse all kuivab puit 18% peale, aga näiteks mööbli tegemiseks ei tohi niiskus ületada 10%. Et meil talvel piisavalt tööd oleks, on kuivatit vaja, aga see koos katlasüsteemiga maksab 200 000 eurot. Meie enda rahakott seda välja ei kannata, peame taotlusi esitama ja lootma positiivset vastust. Kümne aasta pärast tahaksime ise toota hööveldatud kalibreeritud puitu.”