Tänavune viljasaak jääb kolmandiku võrra alla möödunud aasta saagile. Põllumeestel teeb meele mõruks nii saagi kehv kvaliteet kui ka selle odav hind.
Tänavune teraviljasaak teeb kasvataja meele väga mõruks
13. oktoober 2016, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Scandagra vilja tootejuht Marge Pähkel ütleb, et saak oli tagasihoidlik ja kogusaak on kolmandiku võrra väiksem kui eelmisel aastal, kuid ulatus siiski üle miljoni tonni. „Kõigi kultuuride saagikus on kehvem. Meie hinnangul on kõige rohkem kannatada saanud Jõgevamaa ning Lääne- ja Ida-Virumaa, kus mõned põllud on siiani liiga märjad, et koristada. Kõige parem seis oli Lääne-Eestis, kus kevadel tuli vihm õigel ajal ja augustikuu vihm ei teinud nii palju kahju. Siiski jääb meie prognoosi kohaselt võrreldes eelmise aastaga Eestist eksportimata umbes pool miljonit tonni vilja, mis tähendab 70 miljonit eurot,” räägib Pähkel. „Kvaliteet on sel aastal viletsam: kevadise põua tõttu jäi tera peenikeseks ja mahukaal väikeseks, augusti vihmade tõttu ei saanud põllult enam toidunisu, lisandus kasvanud terade ja seenhaiguste probleem viljateradel, samuti on rapsi õlisisaldus väike.”
Eesti suuremaid seemneviljakasvatajaid Erki Oidermaa märgib, et tema sai küll oma saagi tänu korralikule masinapargile kiiresti koristada ja kuivatada, kuid kvaliteet pole viljal suurem asi. Ta sõnab, et polegi mõtet võrrelda tänavust saaki eelmise aastaga, kui põllumehed said põldudelt rekordeid, sest vahe on peaaegu kolmandik. Samal ajal on hinnadki kehvad, toob Oidermaa välja. „Näiteks söödaodra tonn maksab kodus 106 eurot, aga mul on ainuüksi tootmise omahind 120 eurot,” ütleb ta. „Eelmisel aastal räägiti, kuidas hea viljasaak päästab piimakarja, kuid mis saab tänavu, ei tea üldse.”
Ilm oli hukas
Oidermaa sõnul narris ilm põllumeest tänavu kogu aeg. „Kevadel tundus, et tuleb ilus varajane kevad, aga kui vili maha sai, peksid paduvihmad selle maa sisse ja see ei hakanud üles tulema. Järgnes nelikümmend päeva põuda ja vili ei tulnudki korralikult üles. Augustis polnud head koristusilma, sadas alalõpmata. Järgnes omakorda uus pikk põud ja on näha, et uus talivili ei taha samuti hästi üles tulla,” kirjeldab ta. „Kogu Baltikumis on tänavu väiksem saak, sest ka näiteks Leedus rikkus vihm koristusaja.
Põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus ütleb samuti, et saak on kesine ja selle on tinginud ebasoodsad ilmastikuolud. „Paljud taliviljapõllud tuli kevadel üle külvata. Kevadsuvi oli kuiv ja külm, koristusaeg vihmane. Lisaks putukate ründed ja saagi mitmes rindes valmimine. Meie liikmete info põhjal tundub, et Lõuna-Eesti põllumeestel läks natukene paremini, saak saadi nädala võrra varem koristatud ja kvaliteet oli neil Virumaa meestega võrreldes parem. Aga eelmise aastaga võrreldes on suures plaanis kõigil põllumeestel umbes 30 protsenti käive väiksem,” räägib Annus. „Nigelama kvaliteedi tõttu on ka toidunisu sel aastal pea poole vähem kui eelmisel aastal ning seegi vähendab põllumehe tulu. Nimelt on söödanisu tonni hind toidunisust keskmiselt 20 eurot odavam.”
Eesti ja Baltikumi saak ei mõjuta maailmaturu hindu
Viljahind kujuneb börsil ning selle määrab nõudlus ja pakkumine: kui vilja on maailmas palju, on hind surve all. Kuna vili on börsikaup, siis põllumees saab oma saaki juba aasta aega ette müüa, ilma et oleks midagi külvanud. Nii on igati mõistlik, kui hind on hea ja katab sisendite kulu.
Kui meil Eestis ja lähikonnas polnud suurem asi vilja-aasta, siis enamikul teravilja eksportivatel maadel on selle aasta saak hea ja pakkumine ületab nõudlust. Seetõttu pole teravilja hind kiita. Meie oma kehva saagiga paraku hindu maailmaturul mõjutada ei suuda.
Marge Pähkel ütleb, et kui võrrelda tänavuse sügise hindasid eelmise aasta sama ajaga, siis hinnatase on madalam, aga kuna põllumees saab oma saaki ka ette müüa, siis paljudele põllumeestele ei pruugi tänavune hind mõju avaldada. Keskmiselt on aga teravilja hind tänavu 10–15 eurot tonni kohta odavam, rapsil seevastu 40 ja hernel 30 eurot kallim kui eelmisel aastal. Maheviljade hind on kopsakam kui eelmisel aastal, olenevalt kultuurist ja kvaliteedist 10–70 eurot tonn, kuid samal ajal on näiteks mahespeltanisu hoopis 160 eurot odavam kui mullu. „Eesti vilja hind kujuneb meist sõltumata ja meist kaugel. Eesti on tõusnud eksportivaks riigiks viimase kümne aastaga, aga et eksportida, peavad meie hinnad ja kvaliteet konkurentsivõimelised olema. Üldjuhul on Eesti ja üldse Baltikumi vili hinnatud ja juba tuntud. Siin on kõik Eesti suuremad kokkuostjad teinud tublit tööd, aga eelkõige on põllumehed korralikku vilja kasvatanud, mida turul hinnatakse,” räägib ta. Eesti ekspordib vilja üle maailma ja tihtipeale saadakse laeva sihtriik teada alles siis, kui laev tuleb laadima.
Eesti vilja eksporditakse väikeste ja suurte laevadega Euroopa riikidesse, aga ka Iraani, Al˛eeriasse, Saudi Araabiasse, Indiasse jne. Vilja Eestisse sisuliselt ei impordita, kui, siis ainult väga spetsiaalsete kultuuride ja kvaliteedi osas. Suurimad teravilja kokkuostjad Eestis on Scandagra Eesti ja Baltic Agro. Samuti ostavad vilja Tartu Mill, Avena NordicGrain, OilseedTrade, Kevili.
Mis edasi?
Kevili on Eesti suurim teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu ning on nelja suurema kokkuostja seas. Ühtekokku harivad Kevili 142 liiget 80 000 hektarit põllumaad. Meelis Annus ütleb, et ühistu liikmeid võib esile tõsta just teadmistejanu tõttu – juba kolmandat aastat järjest on parima taimekasvataja tiitel läinud Kevili liikmele. „Tegeleme väga palju teadmiste ja kogemuste vahetamise ja koolitustega. Igal välisreisil külastatakse ka selle riigi tegevpõllumehi, et koguda kokku maailma parim praktika. Hea on näha, et ega põhimõtteliselt väga uusi võtteid ei kasutata, pigem saab kinnitust, et seni on kõik hästi tehtud,” sõnab ta.
Kokkuvõttes aga võib tänavuse kehva viljasaagi valguses öelda, et raha on põllumeestel vähe ja eelkõige tähendab see täpsemat planeerimist, kuludega tegelemist ja investeeringute edasilükkamist. Seda, et sektoris viletsa viljasaagi tõttu pankrotte tuleks, Annus aga ei usu. „Pigem on raskem aeg tehnika ja niinimetatud imerohtude müüjatel. Sellised ilusad ja põnevad asjad jäetakse praegu ostmata. Ka peaks põllumaa hinnatõus peatuma, sest lõpuks saab maast tulu ikka tootmise kaudu, mitte lihtsalt maad omades.”
Maaeluministeerium hindab saagi keskmiseks
Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller hindab tänavuse teraviljasaagi viie viimase aasta keskmiseks ning kuna kogusaak tuleb miljoni tonni kanti, siis ei ole tegemist ikaldusega.
Statistikaameti andmetel oli 15. septembri seisuga viljasaagist koristatud juba 91 protsenti ning septembri lõpu ilm oli valdavalt väheste sademetega. Samas teravilja kvaliteet pole sel aastal kõige parem ja kokkuostuhind on suhteliselt tagasihoidlik, nendib Miller.
Maaeluminister Urmas Kruuse ei kiirusta kehvavõitu viljasaagi valguses kogu sektorile hinnangut andma, vaid sõnab, et seda saab teha detsembri keskel, kui tänavused sektori esialgsed majandustulemused avaldatakse. Raskustes põllumajandussektoritele makstakse 2017. aasta alguses välja erakorralist toetust 15,6 miljonit eurot ja piimatootmise vähendamise toetus. Samuti alustatakse selle aasta lõpus pindalapõhiste otsetoetuste maksmist. Alates 2017. aastast suureneb ka väikese ja keskmise suurusega piimakarjade toetus kuni kaks korda, lisab minister.
