Raiepindala kahaneb, raiemaht kasvab (8)

Peeter Raidla
, Maa Elu peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

See, et viimastel aastatel on raiepindala kahanenud ja raiemaht kasvanud, näitab vaid üht: lageraie võtab järjest enam hoogu. Olgu selle tõestuseks toodud ka mõned arvud: 2010. aastal oli lageraie maht 7,92 miljonit kuupmeetrit, 2011. aastal 7,96, 2012. aastal 7,94, 2013. aastal 8,38, 2014. aastal 10,44 ja 2015. aastal 10,03 miljonit kuupmeetrit.

Lageraielanke on kõik meist oma silmaga näinud. Viimastel aastatel üha sagedamini. Ütlen ausalt, et ega see meeldiv vaatepilt ei ole. Ehkki paljud lageraielangid on kenasti korrastatud, on piisavalt selliseidki, kust oleks nagu katk üle käinud ja metsalangetajad koos palgikoormatega sõna otseses mõttes põgenenud.

Eesti erametsaomanike struktuurist ja tegemistest on keskkonnaministeeriumi metsaosakonnal valminud kaks põhjalikumat uuringut, üks 2011. ja teine 2015. aastal. Eks uuringuid on varemgi korraldatud, kuid mitte nii süvitsi minevaid.

Sellest viimasest, 2014. aasta andmetele tuginevast 2015. aasta uuringust selgub, mida lageraie tegelikult Eesti metsa jaoks tähendab. Näiteks on seal tõdetud, et erametsa lageraiete pindalast kavandasid füüsilisest isikust metsaomanikud 44,6 protsenti (aasta varem 48,1 protsenti), mis teeb 2,4 protsenti (1,8%) füüsiliste isikute metsamaa ja 1,6 protsenti (1,4%) erametsamaa kogupindalast, ning juriidilisest isikust metsaomanikud 55,4 protsenti (51,9%), mis teeb 5,5 protsenti (5,6%) juriidiliste isikute metsamaa ja 1,9 protsenti (1,5%) erametsamaa kogupindalast. Ehk siis ühe aastaga raiuti nii füüsilistest kui ka juriidilistest isikutest metsaomanike poolt täiesti lagedaks 3,5 protsenti kogu Eesti erametsamaast.

Kui aastaga suudeti lagedaks raiuda 3,5 protsenti kogu erametsast, siis 28-29 aastaga peaks sama tendentsi jätkudes järel olema lage maa. Seda enam kui lähtuda asjaolust, et Eesti tingimustes kasvab kuusk raieküpseks keskmiselt 80-100 aastaga ja mänd 90-110 aastaga.

Ei tahaks mõeldagi, milline pilt avaneb Eestis kolmekümne aasta pärast. kui lageraie jätkub samas tempos. Jääb vaid üle loota, et seda siiski ei juhtu ja lageraiet suudetakse siiski ohjes hoida.

Foto: Maa Elu
Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles