Tamme talu teed joovad jaapanlasedki

Riina Martinson
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamme talu poest saab osta gurmeehoidiseid, ürdi- ja teesegusid, marineeritud tšillit ning muid kohapeal kasvatatud ürtidest valmistatud tooteid, kinnitab Heli Viedehof.
Tamme talu poest saab osta gurmeehoidiseid, ürdi- ja teesegusid, marineeritud tšillit ning muid kohapeal kasvatatud ürtidest valmistatud tooteid, kinnitab Heli Viedehof. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui Maa Elu Tamme talu ürdiaia tootmiskööki jõuab, lööb ninna üliahvatlev lõhnabukett – käimas on ürtidega ploomitšatni keetmine. Päevaga saab kaane alla pool tuhat purki, mis peagi üle Eesti poodidesse müügile jõuavad.

Heli Viedehof on Pärnust 15 kilomeetri kaugusel Audru vallas asuva maitse- ja ravimtaimede kollektsioonaiaga tuntust kogunud juba üle Eesti ning sage aiandusnõuandaja paljudes meediaväljaannetes, lisaks teeb hooajal oma valdustes ringkäike maailma eri paikadest kokku sõitnud ekskursioonigruppidele.

Peagi kümnendat tegutsemisaastat alustava Tamme talu ürdiaed on oma toodanguga jõudnud juba suurtesse ketipoodidessegi ning paljud lugejad avastavad ilmselt mõne talus käsitööna valminud toote oma firma jõulukingikotist.

Erilised moosid

Talu toodangust saab parima ülevaate tootmisköögi eesruumis avatud poes, kus on reas kaheksas tootegrupis kümneid eripalgelisi tooteid: gurmeemoosid, vürtsmoosid, ürdisoolad, ürdiõlid, marineeritud tšillid, teed külmkuivatatud marjade ja ürtidega ning soolata ürdisegud.

Ühena esimestest valmis maasikamoos basiilikuga, mis on siiani tootmises ja endiselt klientide seas üks populaarsemaid. „See on juustumoosiks väga hea,” märgib Viedehof.

Uued tooted mõtleb Viedehof välja ise ning katsetab siis pereliikmete ja töötajate peal. Alguse sai kõik aga tütre aastatetagusest palvest teha sünnipäevaks segu, mida dipikastmes kasutada saaks.

Kui kevad läheb talus suuresti taimede ettekasvatamise tähe all ning suvi ja sügis taimede eest hoolitsedes, saaki koristades ja tooteid valmistades, siis talvel leiab lahedamalt aega uute hoidiste ja teesegude väljamõtlemiseks.

„Talvel mõtlen, mida järgmisel aastal toota ja panen paika plaanid, mida me ise kasvatame või milliseid ürte ja köögivilju palun naabruses tegutsevatel talunikel kasvatada,” jutustab Viedehof. „Ürdid ja marjad kasvatame ise, aga näiteks õunad, sibulad ja kõrvitsad ostan teistelt kasvatajatelt kokku.”

Kohe ongi käes suurem kõrvitsa sissetegemise aeg. Tamme talus keedetakse sellest päikesemoosi, kuhu läheb veel õun, tšilli ja brändi. „Kõik sellised päikselised ja särtsakad,” tähendab perenaine.

Poe riiuleid seirates torkabki silma, et üsna palju on kasutatud tšillit. Seda kasvatab talu ise oma suures kasvuhoones ja Viedehofi kinnitusel maitsevad eestlastele väga väikese särtsuga tooted.

Maitsed erinevad

Rääkides maitsetest, siis talus käib hooajal päris palju turismigruppe ja nende ostueelistuse põhjal saab hea ülevaate eri rahvuste maitsetest. Nii oskab Viedehof öelda, et näiteks soomlased ja sakslased armastavad väga moose – on neil ju hommikune moosisaia söömise komme. Lätlased ostavad talupoest agaralt teesid. „Jaapanlased ostavad kõike, aga eriliselt armastavad marjateesid, samuti teisi käsitööna valminud taimeteesid,” sõnab Viedehof. „Nemad hindavad väga loodussäästlikult kasvatatud ja käsitsi korjatud-töödeldud taimedest tooteid.”

Talu tooted on pääsenud müügile muu hulgas suurematesse Selveritesse ja Coopi keti kauplustesse. Viedehofi sõnutsi pole väiketootjal suurketi poodi jõuda ülemäära raske, küll tuleb väga täpselt hiljem lepingut järgida.

„On kindlad tähtpäevad, millal on vaja sortiment esitada. Kui õige aja maha magad, on rong selleks aastaks läinud. Mõnel kaubaketil võetakse vaid kord aastas mingit kaubagruppi ülevaatamiseks,” räägib Viedehof. „Kettidesse pääsemise eeltingimus on muidugi tarnekindlus, vajalik kogus peab kogu aeg valmis olema, sest kui suurkett esitab tellimuse, peab võib-olla juba päev hiljem kaup teele minema.”

Käsitöö jääb

Tulevikuplaanidest rääkides mainib perenaine, et tahab küll tootevalikut laiendada ja tootmismahtu suurendada, kuid seda kõike teha järk-järgult, et taimede kasvatamine ikka järele jõuaks ja toorainest puudus kätte ei tuleks.

„Meil on praegu päris paras maht ja väga tore kollektiiv,” sõnab Viedehof, „kasvatame kõiki oma taimi hea tuju ja rõõmsa meelega. Mul on oma naistega väga vedanud – kõik, kes kunagi tööle tulid, on ka jäänud.”

Püsivalt on talus tööl kolm inimest, aga suvel tuleb ümbruskonnast abilisi ja aianduskoolidest praktikante juurde.

Praeguseks saavutatud tootmismahu pluss on seegi, et nii jõutakse kõik vajalik käsitsi teha. „Praegu korjame kõik ürdid käsitsi, sellest tuleb ka meie toodete väga hea kvaliteet ja selles ma järele ei anna. Sama on hoidistega, kuhu maitse lahjendamiseks ja massi suurendamiseks vett juurde ei lisa,” kinnitab Viedehof. „Oleme Tamme talus seda meelt – söö vähem, aga söö kvaliteetset toitu.”

Hoidiste tegemisel on suur abi uuest vaakumkeedukatlast, mis soetati paar aastat tagasi PRIA abiga. „Omavahel kutsume seda abilist Moosi-Liisuks,” märgib Viedehof „See on meie töö kiiremaks ja kergemaks muutnud. Eriline rõõm, et nüüd saab masinaga villida toote otse väikestesse purgikestesse. Just villimistöö võttis enne tohutu aja.”

Päevas saab kaane alla 400–500 purki, varem jõuti palju vähem.

Tamme talu tooteid müüvad suured ja väiksemad poed. Talu otsib ise müügikohti, aga kontaktileidmine toimib ka teisipidi. „Algul otsiti pigem meiega kontakti, aga nüüd, kui suudame rohkem toota, oleme ise hakanud agaramalt müügikohti otsima,” selgitab Viedehof.

Arvestatav kogus kaupa läheb firmakingitusteks jõuludeks, suvepäevadeks ja reklaamiks. „Pakume firmadele võimalust oma kujundatud etikett meile saata, kus kirjas ka talu andmed, meie siin sildistame purgid või teepakid,” kirjeldab Viedehof.

Oma firmakingitusi on talult tellinud haiglad, koolid ja suurfirmad üle Eesti.

Tamme talu vürtsikas õuna-arooniakaste

1 kg hapusid õunu

0,5 kg arooniaid

250 ml vett

200–300 g suhkrut

1 tl rosmariini

1 tl kuivatatud tüümiani

paar küünt küüslauku

jupike tšillipipart või noaotsatäis kuivatatud tšillihelbeid

Lõigake koorimata ja südamikuga õunad sektoriteks ja pange keevasse vette. Ajage õunad tasasel tulel koos arooniatega keema. Keetke, kuni viljad on pehmed ja suruge need läbi püreepressi või sõela. Saadud püree pange uuesti keedunõusse, lisage suhkur, maitsetaimed, riivitud küüslauk ja tšilli. Kuumutage keemiseni ja pange ettevalmistatud väikestesse purkidesse ja kaanetage. Vürtsikas õuna-arooniakaste sobib liha, linnuliha, vorstide ja metsloomaliha juurde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles