Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Oktoobris on viimane aeg häid marju noppida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Katrin Luke
Copy
Toored lodjapuumarjad on mürgised. Külmutades, kuivatades või läbi keetes lodjapuumarja mürgised omadused kaovad ning neid saab tarvitada ravimise eesmärgil.
Toored lodjapuumarjad on mürgised. Külmutades, kuivatades või läbi keetes lodjapuumarja mürgised omadused kaovad ning neid saab tarvitada ravimise eesmärgil. Foto: Lea Margus / Valgamaalane

Oktoobris enne külmade tulekut saab veel korjata mitmeid marju, näiteks leedrimarju ja lodjapuumarju.

Must leeder pärineb Euraasiast. Eestis kasvab see paremini Lääne-Eestis ja saartel, sest on üsna külmaõrn taim. Hariliku musta leedri ilusad suured valged sarikõied õitsevad juuli lõpus, kuid mustad marjad valmivad oktoobri lõpuks.

Maal elamute ümbruses kasvab tihti punane leeder, see on aga mürgine ja kasutamiseks ei sobi! Samuti võib leida musta leedri kollaste kirjude lehtedega dekoratiivvormi, millel pole raviomadusi. Niisiis tuleb ravi eesmärgil korjata just hariliku musta leedri (Sambucus nigra) marju.

Suure veesisaldusega marjad

Marjakobarad kas rebitakse või lõigatakse ära, närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse kuivatis kuni 60 kraadi juures. Toatemperatuuril ei kuiva leedrimarjad hästi suure veesisalduse tõttu. Lihtsam on kuivatada õisi. Marju võib säilitada ka sügavkülmas, siis on neid talvel sealt hea võtta.

Musta leedri marju kasutatakse palaviku, külmetuse, heinapalaviku ja allergia korral. Marjad tugevdavad immuunsüsteemi ning palavikku alandav toime on nii marjadel kui ka õitel. Vene fütoteraapias peetakse just musta leedrit parimaks palavikualandajaks. Marjadest võib teha mahla ja siirupit. Siirupit kasutavad mõned restoranid ka jäätise maitsestamiseks.

Marjades on C-vitamiini, aminohappeid, karotiini ja parkaineid.

Lodjapuumarjad

Lodjapuumarju tuleks korjata septembris või oktoobri alguses, muidu söövad linnud need ära või muutuvad marjad mustaks. Kui värvus on erepunane, on õige aeg marjad noppida ja sügavkülma panna. Marjad tuleb kindlasti läbi külmutada, siis kaovad mürgised omadused ja maitse paraneb.

Külmunud marju võib külmetushaiguse ajal suhkru ja meega sisse võtta, võib teha ka siirupit. Venemaal on tehtud lodjapuumarjadest jahu, kuigi nende kuivatamine on väga suur töö.

Mina olen teinud lodjapuusiirupit, mis on omapärase maitsega ja väga kosutav. Olen sellega isegi tordipõhju immutanud. Sobib hästi naturaalse vahukooretordiga.

Külmetuse korral

Lodjapuumarjad aitavad külmetuse, kehvveresuse ja nõrkuse korral ning on seedimist ja südametegevust soodustava toimega. Neid võetakse sisse haigusest taastumise ajal. Lodjapuukoor on verejooksu peatava toimega, kasutatakse emakaverejooksu ja vererohke menstruatsiooni korral.

Lodjapuumarjad sisaldavad pektiini, orgaanilisi happeid, parkaineid, karotiini ning C-, K- ja P-vitamiini. C-vitamiini on lodjapuumarjades eriti rikkalikult – isegi rohkem kui tsitrusviljades.

Värsked lodjapuumarjad on aga mürgised, kuivatades, külmutades või keetes mürgisus kaob. Pooltoored purustatud viljad võivad tekitada nahalöövet.

Retsepte leiab veel Karepa ravimtaimeaia Facebooki lehelt ja www.ravimtaimeaed.ee.

Tagasi üles