Kõige rohkem rõõmu teevad neile toredad kliendid ja nendega vahetu suhtlemine, kui klient lahkub siit positiivse kogemuse võrra rikkamana ja tahab tagasi tulla. Talu tegemisi veavad Riina ja Enn ühiselt. „Proua juhtida on kogu turundus, tema on kael, mis keerab. Mina arvan muidugi, et olen kõva peremees, aga tegelikult on Riina talu hing,” tunnistab Enn aupaklikult.
Maria talu (varasema nimega Mulgu) rajas Enn Ranna vanavanaisa Jaan koos abikaasa Maria ja kolme pojaga. „Vanavanaisa sai Vabadussõja järel siia kakskümmend hektarit maad, nende varasem popsikoht asus siit umbes pool kilomeetrit eemal.1944. aasta sügisel emigreerusid kaks nooremat poega paadiga Rootsi. Minu vanaisa, kolmest pojast vanim, Aleksander, jäi koju. Oli kõva põllumees, armastas väga loomi ja loodust, ei tahtnud talu jätta. 1944. aasta kevadel sündis minu ema, ju oli üks kodumaale jäämise põhjus seegi, et väikese lapsega ei tahetud ohtlikku merereisi ette võtta. Oli ka õnne, et neid ei küüditatud,” jutustab Enn talu ajaloost. Kõike, mis vanast ajast säilinud, püüavad Rannad säilitada ja külalistelegi eksponeerida – hooned, tööriistad jpm. Üks põlvkond jäi talupidamisel siiski vahele. Ennu ema, ema õed ja vend elasid nõukogude ajal Pärnus, kuid oma lapsepõlve koolivaheajad ja nädalalõpud jõudis poiss siin veeta. „Koht kasvas südamesse ja kui üheksakümnendate alguses avanes võimalus talu ja maad tagasi saada, ei tekkinud kõhklust,” meenutab tänaseks juba ise kolmekordne isa. Vanaema oli talu kinkinud Ennule, kes 1991. aastal alustas selle taastamist. Aasta hiljem kohtas ta oma tulevast abikaasat Riinat, kes on Eesti üks esimesi turismigeograafia magistrande ja kes selleks ajaks oli turismiga juba ka töiselt seotud. Kuna otsustati luua turismitalu, vahetati talu nime – Mulgust sai Maria, tundus atraktiivsem. „Algselt oli see Maria motell, paljud nimetavad meid tänaseni nii, aga tegelikult teeme tööd selle nimel, et nimena kinnistuks Maria talu,” selgitab perenaine Riina, „vastab täpsemalt koha sisule.”