Tänavune kesine astelpajusaak on viinud mitmed astelpajutoodete valmistajad teelahkmele – kuidas edasi minna ja milliseid otsuseid helgema tuleviku nimel langetada.
Astelpajuistandustes valitseb ikaldus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Üheteistkümne aasta jooksul ei ole ma veel nii tühja istandust näinud kui tänavu,” nendib Säga-Aaviku mahetalu perenaine Sirje Allik. Viimased kaks aastat on olnud kehvem saak, kuid päris tühja istandust näeb ta esimest korda.
Samal kõneleb Taarapõllu Talu tegevjuht Silvi Langus: nende astelpajusaak on viimase kolme aastaga vähenenud üheksakümmend protsenti. „Tänavune aasta on täielik ikaldus,” sõnab Silvi Langus.
Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste meenutab, et sai viimase hea astelpajusaagi neli aastat tagasi. „Arvan, et süüdi on meie kehvad talved, kuna taim ei tea, kas puhata või kasvada,” põhjendab Jaaniste. Tänavune veebruar oli harjumatult soe, taimed hakkasid kasvama, kuid siis tuli ootamatu külm, mis võttis eelmise aasta kasvud ära.
„Viimaste aastate talved on olnud küll isesugused, aga tulemus on kahjuks sama – marja on kolmel viimasel aastal väga napilt olnud,” kurdab Madis Jaaniste.
Mere lähedus
Teisiti on lood aga Läänemaal Sepa talus, kus jäädi tänavuse astelpajusaagiga väga rahule. „Viimase kahe aastaga võrreldes läks meil see hooaeg ülihästi,” nendib Helena Lagle. Kaks kolmandikku marjadest on maha müüdud ning ülejäänud jäetakse oma toodete tarvis.
Nii Säga-Aaviku mahetalu kui ka Sepamäe talu ostis puuduolevad marjad Läänemaa kasvatajate käest, mis võib viidata sellele, et mere lähedus pehmendas krõbedat külma ega rikkunud sealse piirkonna saaki.
Külmhoone
Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste plaanib rajada külmhoone, mis võimaldaks säilitada suuremas koguses marju, sest kui on hea aasta, ei ole saaki kuhugi panna ja hind on odav. „Marjaga ei juhtu aga mitte midagi, kui see paar aastat sügavkülmas seisab,” räägib ta ning ütleb, et ehitusluba ja projekt on olemas, isegi toetus kätte saadud. Enne ehitusega alustamist on vaja Sepamäe talul kokku saada aga omaosaluse summa, mis loodetavasti tänavu õnnestub.
Ent Taarapõllu talu on marja puudumise tõttu jõudnud teelahkmele – kas lõpetada astelpajukasvatus või kaotada eestimaise tooraine maine ning tuua marjad sisse välismaalt. „Eestist isegi leiaks marja, aga kel vähegi saaki on, see on hinna kõrgeks kruvinud,” räägib Silvi Langus. Astelpajumarju jaksaks veel soetada, aga valmistoodet ei jõuaks tarbija enam kindlasti osta.
Silvi Languse sõnul küsitakse Eestis tänavu keskmiselt viis eurot kilo eest, Saksamaalt saaks aga mahetunnustusega vilju osta kolme euroga. „Kui me Saksamaalt marjad võtame, siis peame ennast ümber reklaamima ja teavitama, et me ei ole enam ainult kodumaisel toorainel põhinev tootmisüksus,” lausub ta.
Istandused suuremaks
Viimaste aastate tagasilöögid on pannud astelpajukasvatajad rohkem tuleviku peale mõtlema, mis omakorda on viinud selleni, et rajatakse juurde uusi istandusi. Näiteks Säga-Aaviku talu perenaine tõdeb, et nendel võib saaki mõjutada seegi, et tegemist on üksteist aastat vana istandusega. „Istandus on vahest liialt vana, seega tänavu panime ühe hektari juurde,” sõnab Sirje Allik, lootes järgmisel aastal juba paremat saaki saada.
Silvi Langus nendib, et astelpaju läheb iga aastaga aina rohkem hinda ning sellest väärtuslikust marjast peetakse järjest enam lugu. Taarapõllu talu tegevjuhi sõnul võiks astelpajuistandust laiendada rahuliku südamega, sest taim ei vaja erilist hoolt. „Astelpaju saab oma hoole marjade korjamisega,” kirjeldab ta ja toob välja, et Taarapõllu talugi suurendas oma istandust eelmisel sügisel ning plaan on veelgi laieneda.
Ka Sepamäe talu peremees Madis Jaaniste laiendab istandust igal aastal. „Mul on veel paar hektarit vaba maad, mis kõik läheb aja möödudes astelpaju alla,” räägib ta. Hea saagi saamiseks tuleb oodata nüüd ainult stabiilset ilma. „Selline ümber nulli kõikumine ei ole ilmselgelt taimele hea.”