Mahepõllumajandus ja ökomärk

Foto: Maaeluministeerium

Mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest on Eesti jõudnud Euroopas Austria ja Rootsi järel kolmandale kohale, kinnitas maaeluminister Urmas Kruuse eelmise nädala kolmapäeval Riigikogus. Mahepõllumajandusega, seda nii taime- kui loomakasvatuse vallas, tegeleb Eestis üle 1700 ettevõtja.

Mahemaa moodustab meie põllumajandusmaast 18 protsenti. Ligi pooled Eesti lammastest ja lihaveistest on maheloomad. Mahetoodete valmistamise ja turustamisega tegeleb 300 ettevõtjat. Arvud on igati muljetavaldanud.

Lääne-Euroopas on nõudlus mahetoodete järele suur ning sealne tarbija on valmis nende eest tavatoodetega võrreldes rohkem maksma. Paraku ei jõua suur osa Eesti mahetoodetest sealsele turule. Põhjuseks asjaolu, et meie mahetoodete valik pole piisav ning mahetooteid valmistavad enamasti väikeettevõtted, kelle jõudlus pole suurele turule minekuks piisav.

Nüüd asus Riigikogu arutama mahepõllumajanduse seaduse muutmist. Nagu Urmas Kruuse sõnas, on muudatuse peamine eesmärk aidata kaasa mahepõllumajanduslike toodete jõudmisele tarbijani. Muide, ministri kinnitusel on Eestis vaid 22 toitlustusettevõtet teavitanud veterinaar- ja toiduametit sellest, et pakuvad mahetoitu. Tegelikult kasutavad toitlustusettevõtted mahepõllumajanduse saadusi märksa laiemalt, sealhulgas koolides ja lasteaedades, kuid sellele jäetakse viitamata. Pelgalt seepärast, et see eeldab üsna keeruka arvepidamise nõuete täitmist.

Seadusemuudatuse eelnõu kohaselt ei pea enam arvestust pidama igas toidus kasutatud mahetooraine kohta eraldi, vaid saab raamatupidamisdokumentide põhjal välja arvutada, mitu protsenti konkreetsel kuul sisse ostetud toidust moodustas mahetoit.

Lisaks nõuete lihtsustamisele on kavas Taani, Norra ja Rootsi eeskujul kasutusele võtta märgisüsteem, mis aitaks teha mahetoidu pakkujaid tarbijate jaoks nähtavamaks ja lihtsustada valikute tegemist neil, kes teadlikult just mahetoitu eelistavad. Ministri sõnul on kavas nn ökomärgil eraldi välja tuua ka protsendid, mis näitaksid mahetooraine osakaalu valmistatud tootes: 20-50, 50-80 ja 80-100 protsenti.

Eelmise nädala kolmapäeval läbis seadusemuudatus esimese lugemise. Kui praegused plaanid paika peavad, jõustub seadusemuudatus 2017. aasta 1. märtsil.