Aastaajad

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Käes on sügis, kui kõledaid ilmu on üha rohkem – aastaaeg vahetub. Hakatakse tasapisi ka veelgi kõledamale talvele mõtlema. Aga miks on üldse sügis ja talv külmemad kui suvi? Püüan lühidalt ja hästi lihtsalt seda selgitada.

Esimese asjana tuleb meelde aastaaegade vaheldumine ja kliima. Kliimast vaid niipalju, et see, millised on aastaajad (kas kuiv ja niiske, üks või neli aastaaega jne) oleneb geograafilisest asukohast. Eesti on 60. põhjalaiuse lähedal, kus üsna palju mõju avaldab Euraasia manner – sellises parasvöötme jahedas osas asumine tähendab, et meil on neli selgesti eristuvat aastaaega, aga näiteks Iirimaal on kliima ookeani mõjul märksa merelisem ja aastaajad eristuvad vähem.

Millest aastaajad tekivad ja sõltuvad? Eks ikka Maa pöörlemistelje kaldest orbiidi tasapinna suhtes, sest sel juhul muutub poolkeradel päikesekiirguse langemisnurk olenevalt asukohast orbiidil ümber Päikese, ja ei muutuks, kui telg ei oleks orbiidi tasapinna suhtes kallutatud. Sellest järeldub, et aastaajad saavad olla vaid neil planeetidel, mille pöörlemistelg on suuremal või vähemal määral kaldu orbiidi tasapinna (ekliptika) suhtes.

Niisiis on teatud orbiidi punktides Maa põhjapoolkera rohkem Päikese poole suunatud (seda võib ette kujutada nagu kevadist künka lõunanõlva, mis saab rohkem päikest, nii et lumi sulab kiiremini) ja päikesekiirguse langemisnurk on suurem, mistõttu põhjapoolkera saab rohkem energiat (soojust) kui lõunapoolkera. Selline aeg on põhjapoolkeral märtsist septembrini, täpsemalt kevadisest võrdpäevsusest sügisese võrdpäevsuseni. Ülejäänud kuudel on Päikese poole rohkem suunatud lõunapoolkera, mida võib siis teatud mõttes võrrelda künka päikeselisema lõunanõlvaga, saades rohkem soojust. Põhjapoolkera on samal ajal justkui künka põhjanõlva rollis, saades vähem päikesekiirgust ja jahtudes seetõttu.

Vahel räägitakse Maa orbiidi ekstsentrilisuse muutustest (see tähendab muutust perioodiliselt suhteliselt ringikujulisest olekust ovaalsemaks ja tagasi), mis peaks mõjutama samuti aastaaegu. Ilmselt on see mõju tühine, kuigi olemas, sest näiteks solaarkonstandi (see on Päikese energia, mis jõuab Maa atmosfääri ülemisele piirile kiirtega risti olevale pinnaühikule ajaühikus Maa–Päike keskmisel kaugusel) muutlikkus on väga väike.

Lisaks astronoomilistele teguritele tuleb arvesse võtta ka näiteks erinevusi tsirkulatsioonis (üldises õhuringluses), mis põhjustab siiski peamiselt aastatevahelisi muutusi, näiteks seda, miks mõni talv on soojem kui teine.

***

Nädala alguses saabus vananaistesuvi. Selle tõi Eesti kohal tekkinud soe antitsüklon, mis hoidis ilma mitu päeva vaikse ja suhteliselt selge, mõnes kohas olid päevad päris päikeselised. Selge ilmaga olid ööd jahedad ja udused, aga päevad lausa vananaistesuviselt soojad, st sooja oli kuni 19 kraadi. Siiski asendus antitsüklon juba 28. septembril tsüklonitega – ees ootavad sajused ja tuulised päevad.

Tsüklonite seeria kestab ilmselt kogu nädala. See tähendab heitlikke ilmu: on tuuline, ajuti tormine ja väga sajune. Niisiis on sügisene rahu mõneks ajaks rikutud, aga varast lund, nagu juhtus 1986. a samal ajal, ei ole karta.

Populaarne

Tagasi üles