Tulevik on käes, nutikombainid jagavad traktorile käsklusi

Nutikate masinate demopäev tõi kokku hulga huvilisi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Järvamaal demopäeva kestel Estonia OÜ põldudel suvirapsi lõiganud kombainid olid otsekui tulevikust. Kombaini ja traktori nutikas suhtluses pole enam midagi ilmvõimatut.

Tutvustuspäeval tõi Baltic Agro Machinery huviliste ette Eesti suurima separeerimis- ja sõelapinnaga klahvkombaini John Deere T-670. „Vili separeeritakse kaunade seest välja. Aktiivsepareerimispind tähendab seda, et tööd tehakse mitte gravitatsiooni-, vaid tsentrifugaaljõul,” selgitas ettevõtte kombainide ja hekseldite tootejuht Marek Peensalu. „See masin ongi aktiivse separeerimispinna poolest Eestist leitavatest masinatest suurim.”

Selline kombain suhtleb nutikalt traktorite ja vajadusel ka kohaliku ettevõtte juhiga. „Masin on võimeline suhtlema traktoriga, saadab traktori ekraanile väljakutse, kui tal punker on täitunud. Kui traktori operaator väljakutse vastu võtab, sõidab masin kombaini juurde. Kombaini ja taktori ümber on tekitatud WiFi leviala ning kui kombainist hakatakse vilja välja laadima, laseb traktorist käed roolist lahti ning masinate liikumine toimub sünkroonselt,” selgitas Peensalu. „Kui operaator tahab kombaini seadistada, siis saame ka meie diilerina saata masinale väljakutse ja oma arvutist või nutitelefonist vaadata, mis tööekraanidel toimub.”

Marek Peensalu sõnas, et intelligentsete masinate turuletoomine on tänapäeval kõigi tootjate eelistus. 

Estonia põldudelt koristati suvirapsi veel ka John Deere'i tootevaliku suurima kombaini S-690ga. Mõlemad tööd teinud masinad olid esimeste roomikutega. Roomikud tõstavad masina hinda (nende kombainide hind jääb vahemikku 320 000 kuni 370 000 eurot), kuid Peensalu sõnul annavad just roomikud kombainile põllu peal stabiilsust juurde. „Eriti kui masinal on ees laiad heedrid või põllul suuremad künnivaod, tuleb roomikute eelis ratastega võrreldes välja,” ütles ta. „Eks tänavuselgi koristusajal sadas pikalt vihma ja põllud muutusid pehmeks.”

Estonia OÜ argokeemik Helina Märtmann sõnas, et sellised demopäevad on ka nende huvides. „Praegu (eelmise nädala kolmapäeval – toim) on meil veel päris palju rapsi koristada ehk selline demo aitab otseselt ka meid,” rääkis ta. „Suvirapsi oli meil 407 hektarit. Kolmapäevahommikuse seisuga oli koristatud 45 hektarit. Esimesed põllud on andnud suhteliselt suurt saaki, punkrikaalu järgi 3,2 tonni hektarilt.”

Suviraps lõpetabki sügisese saagikoristusringi. 

Nigela, külma ja vihmase suve tõttu jäi mõnel põllul ja kultuuril Märtmanni sõnul põldudele kuni veerand eeldatavast saagist. Nii läks näiteks varase odraga, kus põllule jäi maha kuni tonn vilja hektari kohta. „Lõikusaeg oli läbi, vihm oli vilja maha peksnud ja võtsime seda, mis oli võimalik,” lausus ta. „Soe ja kuiv sügis laseb teha küll järelnoppimist, kuid mitte midagi muud. Just juuli lõpust, mil oleks tulnud panna nii-öelda punn põhja, oli vihmane. Ka pole praegune päeva pikkus suvisega võrreldav. Kui on märg ja niiske, siis punnita mis punnita, ei tee suurt midagi. Jaanipäeva järel pole põllumehel oodata muud kui kuiva ilma, kui seda pole, siis hakkab kohe kahju jooksma.”

Kasutajaid, nende eelistusi ja võimalusi on Marek Peensalu sõnul seinast seina. „Masinaeelistus sõltub sellest, kui suured on põllud ja koristatav pind. Ega selliseid kliente, kelle põllud võimaldavad sõita 10 või 12 meetrit laia heederiga, palju ei ole,” täpsustas ta. „Kui on pehmem pinnas, võiks kombainil olla nelikvedu või roomikud, kõik konkreetsete tingimuste järgi.”

Tänapäevase kombainiga töötamine pole võrreldav näiteks sõiduauto juhtimisega. Marek Peensalu märkis, et iga uue kombainiga kaasneb tootekoolitus. Koolitajad on oma ala eksperdid. 

Estonia koristustehnika on Märtmanni hinnangul küllaltki nüüdisaegne. Ka neil on paar aastat kasutusel olnud John Deere'i kombain. Olenevalt ettevõtte majanduslikust olukorras võivad järgmisel aastal vahetusse minna kaks New Hollandi kombaini. „Oluline on nii mark, näiteks Fendti traktorit võrreldakse automaailmas Mercedes-Benziga, kui ka see, kui lähedal on hoolduskeskus,” tõi ta välja. „Meie kasutame tänapäevast põllumajandustehnikat maksimaalselt ning kui üks masin juhtub kibedal tööajal ära lagunema, võib ka üks päev seisakut olla katastroof.”

Märtmann lisas, et käis põllul uute kombainide demot vaatamas. „Pole midagi öelda, tegid head tööd. Seadistuse juures nägin ka rapsi, mis punkrisse tuli, oli väga puhas ja ilus. Kvaliteeti näitab seegi, palju kombainiga põllu pealt suudetakse saaki kokku korjata. Kõik, mis võtta on, peab minema kuivatisse ja müügiks, mitte jääma põllule. Nagu ikka, palju oleneb sellest, milline mees tööd teeb.”

Koit Teder, Ale talu peremees:

Mul on rapsivõtt pooleli, rapsi all on ligi 30 hektarit, pool on võetud. Osa rapsi pole veel valmis.

Nii head saagikust kui Estonia põldudel mul ei ole, kuid raps on selle kehva aasta kohta ilus. Kevadel oli herbitsiidist põhjustatud taimekahjustus ning see lõi rapsi kasvu kinni. Ka on Estonia põllul hübriidsort.

Kasutan John Deere'i kombaini, kümmekond aastat vana masin. Tänavu tegin kombainile korraliku remondi ja usun, et see kestab veel. Lihtsama remondiga olen seni ise hakkama saanud.

Sellistel tutvustuspäevadel osalemine on mitmeti kasulik, näed teisi põllumehi ja kuuled kogemusi. Tähtis polegi see, kas ma täna-homme midagi juurde ostan, aga tehnika arenguga tuleb kursis olla. Kui peaks tekkima tehnika uuendamise vajadus, siis kohe hoobilt kogu uut infot korraga hankida on väga keeruline. Kui pidevalt ajaga kaasas käia ja teada, mis firma millist tehnikat ja millise hinnaga pakub, on tootevalikus kergem orienteeruda.

Kombainide juures hindan enim töömugavust, et peksusüsteemi seadistamine oleks kabiinist võimalikult lihtsaks tehtud. Minu kombainil ei saa näiteks reguleerida kabiinist sõelasid ja siis ongi nii, et korraliku kvaliteediga vilja kättesaamiseks tuleb masin seisma jätta ja seadistamiseks kabiinist alla ronida. Tulenevalt enda füüsilistest iseärasustest ei meeldi mulle ronida kombaini mööda üles-alla.

Olen seda meelt, et kui olen tööpõhimõtte selgeks saanud, on tänapäevaste kombainidega kindlasti kergem hakkama saada kui Vene tehnikaga.

Demopäeval esitletud kombainid on mõeldud rohkem suurtootjatele. Minu talule sobiks väiksem tehnika, näiteks John Deere'i W440 suurusega kombain.