Müügimeestelt kaupa ostes vali müüjat ja hoia pea külm!

Otsemüügi Assotsiatsiooni Baltimaade peadirektor Gintautas Zaleckas ja assotsiatsiooni juhatuse liige, Oriflame Eesti tegevjuht Heli Helm.

FOTO: Kristina Traks

Viljandimaal elavale 74aastasele Marjule helistavad sageli müügimehed ja pakuvad igasugust kaupa – ajakirju, raamatuid või hoopis tervist kosutavaid toidulisandeid. Ükskord pakuti maanaisele koguni nägu noorendavaid protseduure ilukliinikus.

„Helistab noor viisakas inimene ja küsib, kas mul on teda minut aega kuulata. Eks mul ikka on, kuigi ma harva midagi neilt olen ostnud. Samas, kuidas ma viskan toru lihtsalt hargile, kui teine on juba helistanud,” räägib Marju. Mõnikord on ta lasknud ennast ka pehmeks rääkida.

Näiteks lasi ta kord endale telefoni teel maha müüa käsiraamatu mitmesuguste majapidamisnippidega. Müügimehe jutt olnud ilus ja lobe, aga kui raamat kohale jõudis, selgus, et suure talu perenaisel polnud sealt sisuliselt ühtegi nippi võtta, mida ta veel ei teadnud. „No milleks mulle õpetus, kuidas teha seenesousti?” imestab Marju. Teinekord jälle ostis ta telefonimüügimehelt väidetavalt tervisele kasulikke õlikapsleid. Paraku enne paki kohalejõudmist jõudis Marju apteegist läbi astuda ja märkas seal müügil samasuguseid kapsleid, kuid mitu korda odavama hinnaga. Sellele pakile ta postkontorisse järele ei läinudki ja meel oli mõru tükk aega, sest Marju tundis, et müügimees oli tahtnud teda alt vedada.  Üldiselt aga on Marju seda meelt, et ära tuleb müüja jutt ikka kuulata ja otsustamiseks endale aega võtta, mitte teha ostuotsust kohe kiirelt emotsiooni pealt. „Nii nagu poes tehakse valik ja püütakse enda jaoks leida parim toode, on sama ka müügimeestega – eks igaüks kiidab oma kaupa nii kuis jaksab, aga tuleb lihtsalt pea külm hoida ja pole ju kohustust osta. Kindlasti tuleb ka uurida tingimusi,” räägib ta.

Otsemüüjatel on koguni oma liit

Tihti panevad inimesed ühte patta täiesti legaalse koduuksemüügi ja telefonimüügi ning illegaalse püramiidskeemi. Otsemüüjad ehk sellised globaalsed firmad nagu Oriflame, Herbalife, GNLD jt on loonud Eesti Otsemüügi Assotsiatsiooni, mille üks eesmärke on just tarbijale turvatunde loomine. Liidu juht Gintautas Zaleckas selgitab, et tänapäeval on harv juhtum see, kui müüja ette hoiatamata kaubaga koduukse taha ilmub, pigem korraldatakse tutvusringkonnas kaubale koduesitlus. „Idee järgi on otsemüük üks turvalisemaid viise kaupu osta ja see käib kindlasti meie liidu liikmete kohta. Paraku aga kohtab endiselt ukselt uksele müüjaid, kes tegutsevad illegaalselt, ei täida otsemüügile kehtestatud reegleid või otsivad hoopis inimesi püramiidskeemiga liituma,” räägib Zaleckas. „Just sellepärast tarbija natuke ka pelgab otsemüüki. Ta pole kindel, kas saab samasuguse garantii nagu poest ostes. Meie oma liidus aga tagame inimesele kõik õigused nagu mistahes ostul poest, ja enamgi veel. Näiteks kui ostad poest kauba, mis sulle ei sobi, siis saad selle 14 päeva jooksul ümber vahetada, aga meie liikmed annavad ümbervahetamiseks pikema tähtaja.”

Näiteks Oriflame’ist ostetud kaubale kehtib 100 protsendi garantii ehk kui toote kvaliteet ei vasta ootustele, siis saab selle 90 päeva jooksul tagastada „Kui ostad toote ja see ei sobi – tekib kreemi suhtes allergia või ostsid pildi järgi toote, kuid selle värv on siiski teine, siis vahetame kauba sobiliku vastu. Seadusega on ümbervahetamisõigus 14 päeva. Paljud inimesed aga ei tea, et see aeg hakkab tiksuma ajast, kui kauba kätte saad, mitte kuupäevast, millal selle tellisid,” selgitab Oriflame’i Eesti tegevjuht Heli Helm.

Otsemüüjate liit korraldab igal aastal uuringu teada saamaks, mis suundumused selles vallas valitsevad. Viimane uuring näitab, et 70 protsenti inimesi on otsemüügiga rahul. „Eriti oluline on see müügikanal just maapiirkondades, kus kaupade kättesaadavus üldiselt on väiksem. Sama tähtis on otsemüük ka tööhõive mõttes, sest seda saab teha paindlikult, kas põhitööna või hoopis tekitada endale lisasissetulek,” ütleb Zaleckas. Uuringust selgub, et viimase nelja aastaga on otsemüügikäive kasvanud Eestis 7,4 protsenti ning kolme Balti riigi peale oli kogukäive eelmisel aastal 106 miljonit eurot. Eestis tegeleb konsultantidena ligi 35 000 inimest. „Nende hulgas on küllalt neid, kes on asutanud oma müügiettevõtte ja teevadki turustamist põhitööna. Aga on palju neidki, kellele on see lisategevusala näiteks lapsehoolduspuhkuse ajaks,” lisab Zaleckas.

Mis on mis – otsemüük või püramiidskeem?

Kuidas siis teha vahet täiesti lubatud otsemüügil ja illegaalsel püramiidskeemil? Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik ütleb, et enamik telefonimüügist on täiesti lubatud ja aktsepteeritav müügikanal, seevastu püramiidskeemid on keelatud kogu Euroopa Liidus. See aga ei tähenda, et neid aeg-ajalt ei tekiks. „Üks püramiidskeemi tunnus on see, et tulu teenitakse mitte kauba müügilt, vaid uute liikmete värbamiselt,” selgitab Turetski-Toomik. „Püramiidi võib olla keeruline tuvastada, sest tihtipeale käib mäng väga lubatu-keelatu piiri peal.”

Möödunud aasta lõpul hakkas Eestis levima Kairose võrkturundussüsteem, mis lubas liitujatel tulu teenida arvuti kõvaketta väljarentimise eest: rendi välja osa arvuti kõvaketast ja raha muudkui tuleb, liitumiseks tuli vaid valida pakett, registreeruda ja maksta aastase lepingu tasu. Püramiidi tunnustele viitab aga Kairose turundussüsteem, mis juba skeemiga liitunutele lubab teenida raha ka nende värvatud uute liikmete sissemaksetest. Turetski-Toomik ütleb, et Kairosega seonduv on Tarbijakaitseametis uurimise all ja üheselt veel ei saa öelda, kas tegemist on püramiidiga või mitte. Samas soovitab Turetski-Toomik kõiki imelisi ja kiiret tulu lubavaid pakkumisi kaalutleda vanasõnast „Kõik ei ole kuld, mis hiilgab” lähtuvalt.

Gintautas Zaleckas ütleb, et püramiidile viitab tavaliselt kõrge sisenemistasu. „Kui inimene alustab näiteks Oriflame’i toodete müügiga, siis ostab ta lihtsalt kaubad, mida kavatseb müüa  ega pea maksma spetsiaalseid alustamistasusid. Otsemüügifirmas teenib konsultant protsenti müüdavalt kaubalt, püramiidis aga sellelt, kui palju inimesi ta on liituma meelitanud. Otsemüügifirma tulu tuleb kauba müümisest, püramiidi aga tuleb raha just sisenemistasudelt,” selgitab ta.

Ära viida müügimehe aega, kui osta ei soovi

Nii silmast silma otsemüügile ehk koduuksemüügile kui ka telefonimüügile kehtivad konkreetsed nõuded. Valdav osa telefonimüüki on Turetski-Toomiku sõnul täiesti legaalne, kuid mõnikord tuleb muidugi ette ka probleeme. Näiteks muutus eelmisest aastast regulatsioon, mis puudutas telefoni teel lepingu sõlmimist. Enam ei ole nii, et kõne saanud inimese hädine jah-sõna on automaatselt sõlmitud leping. „Leping on sõlmitud siis, kui inimesele saadetakse posti või e-kirjaga leping, mille ta kinnitab. Ei saa olla nii, et lepingut pole, kuid juba saadetakse pakk. Kui mõni selline pakk tulebki, siis võib selle endale jätta ja isegi maksma ei pea. Selle nõude vastu eksitakse päris palju. Sageli on ka nii, et inimene nõustub ostma, kuid ei saa täpselt arugi, mida nõustumine endaga kaasa toob,” ütleb Turetski-Toomik. Ta soovitab: kui te tõepoolest pakutavast üldse huvitatud pole, siis andke sellest selgelt teada ja lõpetage kõne. „Kui müügimees on juba uksest sisse lastud, siis on palju raskem „ei” öelda. Sellises olukorras tunneb inimene justkui kohustust midagi osta. Aga kui tegelikult ka ei taha midagi osta, pole vaja ei enda ega müügimehe aega raisata. Tasub mõelda ka nii, et müügimees helistab ikka vaid sellepärast, et see on tema töö.”

Veel nimetab ta ohu märgiks seda, kui hakatakse rääkima, et pakkumine kehtib ainult täna ja ainult teile või mängitakse inimlikele emotsioonidele – näiteks jutustab müügimees kurva loo oma perekonnast, kelle elatustase sõltub müüdud kauba hulgast. „Selline agressiivne müük ja tarbija survestamine on seadusega keelatud ning sellele ei ole vaja alluda,” ütleb Turetski-Toomik.

Zaleckas lisab, et oluline on seegi, et müüja ennast korrektselt tutvustaks. Otsemüügifirmade töötajatel on töötõendid, et nad ennast selgelt identifitseeriksid ning inimene saaks aru, kellega ta räägib. „Need töötajad on koolitatud, oskavad rääkida nii ettevõttest, mida nad esindavad, kui ka põhjalikult tooteid tutvustada,” sõnab ta.

Otsemüügi Assotsiatsiooni liikmed

Amway – kosmeetika- ja koduhooldustooted

GNLD International – toidulisandid, kodukeemia

Herbalife – kaalulangetustooted

Lux – kodutarvikud (tolmuimejad, veefiltrid, toidunõud)

Mary Kay – ilutooted

NL International – toidulisandid

Oriflame – kosmeetika- ja heaolutooted

Zinzino – oomega-3- ja kohvitooted

Populaarne

Tagasi üles