Künnivõistluste algusest ja arvudest

Fotomeenutus tänavuselt künniõppepäevalt Võrumaal: tagareas (vasakult) Võrumaa Talupidjate Liidu juht Ivar Rosenberg, künnimeistrivõistluste üks korraldajaid Kaspar Järvala ja Priit Puuorg, ees kükitavad künnivõistluste peakohtunik Taavi Võsa ja Kaspar Järvala künniklubi liige Pille-Riin Reinaus. Foto: Erakogu

Künnivõistluse ajalooga on nii nagu teistelgi aladel: kui tänased tegijad kohe kõike täpselt ei fikseeri, on hiljem keeruline tervikpilti saada. Olen kogunud eri allikatest künnivõistluste protokolle ja muud huvitavat.

Abiks on olnud ajalehed, ajakiri Sotsialistlik Põllumajandus, võistluste juhendid, Eesti künniseltsi andmebaas ning põllumeeste kirjapandu ja räägitu.

Eesti künnimeistrivõistlusi on alates 1965. aastast peetud 41 aastal 16 paigas. Kümme aastat järjest (2005–2014) Olustveres, üheksa aastat (1994–2002) Jänedal. 2015. aasta künnimeistrivõistlused toimusid Kehtnas, nagu ka tänavused septembri viimasel ja oktoobri esimesel päeval.

Esimest korda jõudsid Eesti kündjad maailmameistrivõistlustele Norras 1989. aastal. Varem olid kahekümne aasta kestel meie künnimehed ja -naised edukad NSV Liidu künnivõistlustel ja rahvusvahelistel sotsialismimaade künnivõistlustel.

Algus Carl Robert Jakobsonilt

1874. aastal korraldas Carl Robert Jakobson oma äsja ostetud Kurgja talu maadel vannasadra ja hõlmadraga künni võrdluse. See sündmus on arvatud kokkuleppeliselt esimeseks künnivõistluseks Eestis.

Jakobsoni algatust meenutati nii 1964. aastal, mil Kuusiku põllumajandusteadurite koostatud juhendi alusel peeti esimesed Rapla rajooni künnivõistlused, kui ka kõigil järgnevatel jõuproovidel. Just Kuusiku põllumajandusteadlased tegid ettepaneku maaharimise kvaliteedi tõstmiseks Kehtnas künnivõistlused korraldada.

20. septembril 1964 peetud Rapla rajooni künnivõistlustel oli kolm võistlusklassi: linttraktorid järelveetavate atradega, linttraktorid rippatradega ja ratastraktorid. Osales 29 kündjat, kel olid kasutada ühesugused traktorid ja adrad. Nendest võistlustest kasvasid välja üle-eestilised ja 1968. aastal esimesed üleliidulised võistlused. 2009. aastal avati 1964. aasta võistluste meenutuseks mälestuskivi, millel on esimeste võitjate nimed: Kustas Lund, Vallot Kristal ja Anton Ainumäe.

1965. aastal peeti rajooni künnivõistlused taas Kehtnas ning samal sügisel esimesed üle-eestilised künnivõistlused Adavere näidissovhoosis. Ka Adaveres olid võidukad Rapla rajooni künnimehed Kustas Lund ja Vallot Kristal.

Künnivõistlused said kiiresti populaarseks maainimeste kohtumispaigaks, nendest tegid ülekandeid raadio ja televisioon. Eesti Raadio põllumajandussaadete toimetaja Kaljo Jaagura on meenutanud Kehtna võistluste ülekannet kui üht meeldejäävamat ja huvitavamat oma mitmekümneaastases töös. Kaljo Jaagura, telereporter Arne Kuusmanni ja teistegi reportaažid tutvustasid künnivõistlust neile, kes ise vaatama ei jõudnud. Võistlusi korraldati kuni 1970. aastani sügisel septembri lõpul või oktoobris, edaspidi juunis.

Kui esimestel aastatel 1965–1968 võisteldi eraldi ratas- ja roomiktraktoritel, siis 1969. aastal oli kavas kolmes võistlusklassis künnivõistlus: künnimeistrid, noored mehhanisaatorid ja naismehhanisaatorid. Naistest tuli esimeseks meistriks Aino Toirk Rapla rajooni Lelle sovhoosist. Noortest võitis Jüri Magus Lustivere kolhoosist ja meistrite klassis Kustas Lund Rapla rajooni Tasuja kolhoosist. Kustas Lund sai toona auhinnaks külgkorviga mootorratta. Samasugune anti eelmisel aastal Tartu näidissovhoosis peetud üleliidulistel künnivõistlustel tšempioniks kroonitud Venemaa esindajale Jevgeni Nizovskihhile.

Kustas Lundile rehkendati üleliidulistel võistlustel teise koha punktid ja roomiktraktoritel oli Leo Teppan kolmas. Tollane põllumajandusminister Harald Männik korraldas nii, et ka Eesti võistlustel oli samaväärne auhind nagu üleliidulistel. See tõstis künnimeeste huvi võistlemise vastu veelgi. Tõsi, edaspidi auhinnad nii kopsakad polnud. Toimis süsteem, et Eesti võistlustele pääsesid rajoonide künnimeistrid ja seetõttu olid piirkondlikud võistlused kohustuslikud. Head künnimehed olid majandites hinnatud muudelgi töödel ja tavaliselt ei jäänud (ei antud) neile aega piisavalt harjutada. Paljugi sõltus see majandite agronoomidest, kes olid nii künnimeeste juhendajad.

Suurtraktorite T150K ja K700 kasutuselevõtuga majandites lisati 1975. aastal nende jaoks eraldi võistlusklass. Selles klassis tuli kahekordseks võitjaks Aarne Simson Viljandi näidissovhoosist. Kui T150K ja DT-75 liideti ühte võistlusklassi, oli kahel aastal parim Villu Vilbok Paide rajooni 9. Mai kolhoosist.

Eesti künnivõistlusi ei peetud aastal 1973, 1978–1980, 1982–1983, 1985–1986 ja 1988. Ärajäämise põhjuseid oli mitu, üks neist üleliiduliste võistluste intervall iga nelja aasta järel. Künnivõistlusi korraldati koos teiste alade kutsevõistlustega ning mahuka programmi ja kuluga.

Naistest on Eesti künnimeistritiitli võitnud neli korda Erika Rõõm Võrtsjärve kolhoosist ja Helle Müür Suislepa kolhoosist. Vanematest kündjatest on Tartu rajooni Avangardi kolhoosi traktoristi Elmar Veski kontos üheksa võitu, Kustas Lundil viis, Leo Teppanil ja Villu Vilbokil mõlemal kolm.

Praegustest kündjatest on Mait Pajol üksteist võitu meistrite klassis ja kaks esikohta pöördatrade vabaklassis. Tema poeg Margo on võitnud kaks esikohta noorteklassis ja 2011. aastal tavaatrade meistrite klassis.

Raido Kunila on Eesti meistriks tulnud üheksa korda ja noortemeistriks ühel korral. Jüri Lai on üheksal aastal võitnud pöördatrade meistrite klassis. Tema poeg Kristjan on olnud neljal aastal (2005–2008) võidukas pöördatrade vabaklassis.

Vaatame ka, kes on Eesti kündjatest künnimaailmameistrivõistlustel käinud: Mait Pajo ja Raido Kunila üksteist korda. Jüri Lai kaheksa, Indrek Zilensk ja Elmar Veski neli, Villu Vilbok ja Kaspar Järvala kahel ning ühel korral Urmas Lees, Bruno Pukk, Ilmar Animägi ja Jüri Varrik.

Urmas Lees kündis esimesena Eesti künnivõistlustel pöördadraga Jänedal 1997. ja 1998. aastal, olles parim. Edaspidi me tema nime künnivõistlejate seas ei näe. Hinnatud künnispetsialistina on ta viimastel aastatel Eesti meeskonna künnitreener maailmameistrivõistlustel.

Alates 1989. aastast on tänu Eesti Künniseltsile peetud võistlusi igal aastal. Samal ajal on eestlased osalenud 24 aastal künni maailmameistrivõistlustel, kõrvale jäädi 1997., 2006., 2008. ja 2009. aastal.

Eesti Künniseltsi 25 aasta ülevaade

2014. aastal täitus Eesti Künniseltsi asutamisest 25 aastat. Olen toonase juubeliaasta kokku võtnud nõnda:

„Eestis peeti kümnendat aastat järjest meistrite võistlused koos noorte ja vabaklassi võistlejatega Olustveres. Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskool on korraldusega hästi toime tulnud. Teist aastat oli kavas ka nõndanimetatud VIPide võistlus. Kuigi tegu on rohkem künnidemonstratsiooniga, tõi tuntud nägude osalemine sel aastal juba varahommikul kohale hulgaliselt huvilisi, lisaks ajakirjanikke ja kaameramehi. Künnivõistluste ajal on võimalik tutvuda uusima maaharimistehnikaga, teisel võistluspäeval toob rahva kohale hoidiste mess ja muu meelelahutusprogramm.

Septembris künni MM-il Prantsusmaal võistlesid mullused Eesti künnimeistrid Stokker Agri tooteesitleja Jüri Lai ja Kesa Agro esindaja Indrek Zilensk. Indrek Zilensk sai võistlusteks rahulikult harjutada traktoriga, millega on võistelnud alates 1996. aastast. Mullu soovis Valgamaa kutseõppekeskus traktori MTZ82 enne Eesti künnivõistlusi oksjonile panna, Olustvere MTK juhtidel Arnold Pastakul ja Riho Kalal õnnestus künnimehele vajalik traktor müügist päästa. Jüri Lai võistles Prantsusmaal uue John Deere’i traktoriga, Urmas Lees treeneri ja Taavi Võsa kohtunikuna. Võistkonna juht oli Baltic Agro arendusdirektor, Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas.

Enne maailmameistrivõistlusi õnnestus künnimeistritel veidi rohkem harjutada treener Urmas Leesi juhendamisel kui varasematel aastatel. Kiita tuleb ka mitmekümneliikmelist fänniklubi eesotsas Jüri Muruga, kes on aastaid käinud meie kündjatel maailmameistrivõistlustel toeks. Nii nagu iga spordiala on ka künnivõistlus meeskonnatöö.

Maikuus Eesti esimese künniklubi asutanud Kaspar Järvala käis oma meeskonnaga juunis Suzdali Venemaa lahtistel künnimeistrivõistlustel. Künniklubi esindusse kuulusid Kaspar Järvala, Priit Puuorg ja Jaanus Kaljula. Augustis osales Kaspar Järvala esimese eestlasena Euroopa künnimeistrivõistlustel, mis peeti Belgias.

13. septembril peeti Kaspar Järvala künniklubi eestvedamisel Ohekatku külas Kehtna valla künnipäeva ja simmanit. See oli ühtlasi suuremate võistluste eelproov. Kehtna kultuuriselts esitas Kaspar Järvala künniklubi tegevuse ja Kehtna valla künnipäeva konkursile „Raplamaa aasta tegu 2014”. Meedia lemmikuks tõusis Kaspar Järvala künniklubi liige, Järvamaa kutsehariduskeskuse viimase kursuse õpilane Pille-Riin Reinaus.

Väga head kündi pöördatrade klassis näitas oktoobri algul Võrumaa lahtistel künnivõistlustel Sõmerpalu vallas Roosu talu maadel Mart Raudsep, kes on olnud aastaid Olustvere Eesti künnimeistrivõistlustel vabaklassis edukas. Sõmerpalu vallast pärit Olustvere TMK I kursuse õpilane Priit Haavapuu kündis samal võistlustel Olustvere kooli võistlusadra ja oma talu traktoril, pakkudes konkurentsi meisterkündja Kaspar Järvalale. Võrumaal olid võistlusi jälgimas ka Läti selle ala edendajad. Loodetavasti on see esimene märk kahe riigi künnimeeste koostööst.

Olustvere TMK I kursuse õpilane Keit Uusen käis juhendaja Elmut Lehistega 16.–17. oktoobril Leedus künnivõistlustel.

Seega oli 2014. aasta Eesti künnivõistlejatele üsna tegus.”