Künni maailmameistrivõistlusi on peetud alates aastast 1953, mil need toimusid Kanadas. Edasi on neid korraldatud igal aastal eri maal, sel aastal juba 63. korda.
Künnivõistlused meil ja mujal
22. september 2016, 09:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu võisteldi Ühendkuningriigis Yorki lähedal 10.–11. septembril. Briti saartel on künnitraditsioonid ja -võistlused pika ajalooga ning nende rahvuslikke meistreid selgitati juba 66. korda, seekord sealsamas kaks päeva enne MMi. Samadel põldudel võistlesid veel lisaks sajad mehed eri ajajärkude traktorite ja hobustega. Vanemad, ennesõjaaegsed oma klassis, neljakümnendate-viiekümnendate masinad omaette ning hobukündjad isekeskis. Esmakordselt peeti rahvusvaheline uunikum-traktorite künnivõistlus.
Tõeline vaatamisväärsus oli aurumasinatega künd. Kivisöe ja veeauru toss ning üle põldude kostuv auruvilesignaal andsid võistlustele omapärase õhustiku. Töös oli mitukümmend masinat, need kündsid kas järelveetava adraga, või kümned meeskonnad trossiga mullaharimismasinaid vedamas. Täpsemalt toimub see nii: üks aurumasin on ühes põlluservas ja teine üle 500 meetri kaugusel teises servas ning mullaharimisriista veetakse masinate vintsi ja trossiga põllu ühest servast teise. Mullaharimiseks kasutatakse kas sügavkobestit või künniks spetsiaalset viie hõlmaga atra, millel ühes suunas liikudes olid kiige põhimõttel üleval ühe otsa hõlmad ja tagasi sõites teise otsa hõlmad. Künnimasinat juhtis kolm meest ning kummalgi lokomotiivil kaks meest, mis tähendas kündi kokku seitsme mehe meeskonnatööna.
Briti saartel on sügiseti igal nädalavahetusel kuskil piirkondlik künnivõistlus. Lisaks suurejoonelised otimaa, Inglismaa, Walesi, Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi meistrivõistlused. Maailmameistrivõistlustel on need kõik esindatud eraldi võistkondadena nagu ka jalgpallivõistlustel. Sealseid künnivõistluste mastaape vaadates jääb mulje, et kui meie siin peame laulu- ja tantsupidusid, siis seal on rahvuslikeks suurüritusteks künnivõistlused.
Eesti on osalenud künni MMil alates 1989. aastast, kui võistlused toimusid Norras. Tol ajal oli meie künnivõistkond esimene sinimustvalge lipu all osalenud võistkond väljaspool tolleaegset NSVLi. Eesti künnimehed on MMil osalenud taasiseseisvumise järel pea kõikidel aastatel: 27 aasta jooksul on meie kündjad võistelnud 23 korral, neljal korral on tulnud rahapuudusel loobuda.
Traditsiooniliselt esindavad Eestit maailmameistrivõistlustel eelmise aasta Eesti künnimeistrivõistluste võitjad. Tavaatrade klassis oli selleks meheks seekord Raido Kunila Jõgevamaalt ja pöördadraga Jüri Lai Järvamaalt. Eesti võistkonda kuulus veel künnitreener Urmas Lees Dotnuva Balticust, Eesti MM-kohtunik Taavi Võsa Taimekasvatuse Instituudist ja Margus Ameerikas, Maailma Künniorganisatsiooni (WPO) juhatuse liige Baltic Agrost.
Selle aasta MMil osales 57 võistlejat 30 maalt. Poodiumikohad jäid seekord kõik Briti saartele. Tavaadraga võitis Andrew B. Michell juunior otimaalt ning pöördadraga tema isa Andrew B. Michell. Sealsete meeste head taset näitab fakt, et tavaadraga oli parim koht väljastpoolt Briti saari alles kuues, selle sai Austria esindaja. Eesti mees Jüri Lai sai pöördatrade klassis 13. koha ja Raido Kunila tavaatradega 24. koha. Tase on iga aastaga tõusnud ning meie meeste kohad on varasematel aastatel ka paremad olnud. Igapäevase töö kõrvalt paar korda aastas võistlustel osaleda, seda jääb väheks konkureerimaks esikümne kohtadele nende meestega, kes saavad endale lubada aasta läbi harjutamist.
Eesti künnimeistrivõistlused peetakse sel aastal 30. septembril ja 1. oktoobril Kehtnas. Samal ajal korraldatakse Kehtnas „Tehnika teeviit 2016”, kus demonstreeritakse põllumajandustehnika ja muu rasketehnika tööd. Väga positiivne on see, et seal saab ka ise masinaid proovida.
Künnivõistlustel on Eestis aastakümnete pikkune traditsioon. Alates 1964. aastast on igal aastal selgitatud välja Eesti künnimeistrid. Viimased kümmekond aastat toimusid võistlused Olustveres, nüüd teist aastat Kehtnas koostöös sealse kutsehariduskeskusega. Järgmise aasta künnimeistrivõistlused on kavas korraldada Tartus koostöös Eesti Maaülikooliga. Selle aasta künnimeistrid selgitatakse välja meistrite klassis ja vabaklassis reedel kõrrepõllul ja laupäeval rohumaal. Lisaks selgub Eesti parim noorkündja. Selle aasta meistrid esindavad Eestit järgmise aasta künni maailmameistrivõistlustel Keenias 1. ja 2. detsembril 2017.
Selle aasta Eesti künnimeistrivõistluste ametlik avamine on 30. septembril kell 13.
Teist aastat järjest selgitatakse välja ka Eesti parim hobukündja. Kui eelmisel aastal osales viis võistlejat, siis nüüd oodatakse juba kümmekonda hobust ja hobujuhti.
Künnikultuuri propageerimiseks on Kehtnas välja kuulutatud VIP-künnivõistlus, kus maaeluministrile tulevad konkurentsi pakkuma tuntud inimesed eri elualadelt.
Kahepäevasel üritusel osalevad oma tehnikaga veel päästeamet, politsei, Kaitseliit jt. Tehnika näitusele on välja pandud valik uunik-autosid ja teisi masinaid. Osalevad määrde- ja varuosafirmad.
Teist aastat toimub Kehtnas ka traktorite veotõmbevõistlus (pulling) ning ekskavaatorijuhtide võistlus.
Külastajad saavad lisaks masinate vaatamisele ja võistluste jälgimisele osaleda ekskursioonidel Kehtna Mõisa piimafarmi, „pullijaama”, kutsehariduskeskusesse. Soovijad saavad teha tiiru helikopteriga jne. Oma masinatega saab veel töödemonstratsioonidele liituda ning näitusele oodatakse kõikvõimalikku vanatehnikat.