Esmaspäeval Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone esisele platsile sajasse ritta seatud 10 000 piimapudelit sümboliseerisid viimastel aastatel kadunud piimalehmi. Igale piimapudelile oli trükitud kadunud piimalehma nimi ja tema surma-aasta.
Mustik ┼2014, Punik ┼2015, Kirjak ┼2016 ...
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõepoolest, kui veel 2014. aasta II kvartalis oli Eestis veel 99 500 piimalehma, siis tänavuse aasta teise kvartali lõpuks oli neid alles 88 300. Ehk siis kadunud piimalehmade tegelik arv on statistikaameti andmeil veelgi suurem, 11 200.
Samas kui vaadata piimatoodangut, siis seal nii suurt langust pole olnud. Kui 2014. aasta II kvartalis toodeti Eestis 205 523 tonni piima, siis tänavu teises kvartalis 202 196 tonni. Põhjus selles, et meie lehmade piimaand on suutnud nende kahe aastaga kasvada. Kui 2014. aasta II kvartalis oli keskmine piimatoodang lehma kohta 2093 kilogrammi, siis 2016. aasta teises kvartalis juba 2264 kilo. Ehk siis keskmine piimaand lehma kohta läheneb jõudsalt 9000 kilogrammile aastas (2014 oli see veel 8233 kilo).
Teisisõnu, ühest küljest piimalehmade arvu langus ja teisalt meie loomakasvatajate tubli töö ei ole piima tootmise, töötlemise ja müügiga seotud probleemide rägastikus suutnud pakkuda mingit lahendust. Piimalehmade arv kahaneb ilmselt veelgi, kuid seegi ei too lahendust.
Kui näiteks 2014. aasta veebruaris maksid Eesti piimatööstused tootjale keskmiselt pisut üle 401 euro tonni piima eest, siis 2016. aasta juulis teenisid piimatootjad tonni piima eest vaid keskmiselt 200,43 eurot. Ehk siis langus on laias laastus 50%. Mõistagi on siin oma osa etendanud maailmaturul toimuv, kuid sellele viitamine ei too kellelegi kergendust.
Üks oluline probleemide sasipundar peitub Eesti piimatööstustes, mis on oma arengus ajale mõneti jalgu jäänud ning jääb mule, et seda mahajäämust on püütud siiani lahendada peamiselt piima kokkuostuhinna pideva langetamisega. Jutt on peamiselt selliste piimatoodete valmistamisest, mis peaksid vastu ka kõige kõrgematele kvaliteedinõudmistele. Olgu või Jaapani turule sisenemineks. Nii et on, mille üle juurelda ja mille poole püüelda. Loodetavasti pani esmaspäevane piimaaktsioon Toompeal sellele kõiki asjaosalisi rohkem mõtlema.