Kuuseokkale saaks ehitada terve majandusharu

Indrek Kuuben näitab metsas, milliseid kuusekasve ta mahla pressimiseks kasutab. Foto: Viio Aitsam

Metsandushuviline Indrek Kuuben, kes on kaks aastat katsetanud kuuseokkamahla valmistamist, leiab, et okkad on väärtuslik ressurss, mille laia kasutuselevõttu tuleks riiklikult ette valmistada.

Teadmine kevadiste kuusekasvude energiarikkast ja tervistavast koostisest on iseenesest Eestis olemas. Kuuseokastest joogid, vanniekstraktid või pulber pole uudis, aga sellega tegelevad väikesed tegijad, kelle tootekogusedki on väikesed.

Kui rääkida Eesti metsamajandusest, liigituvad kuuseokkad hoopis raiejäätmeteks, mis jäävad metsa. Hakkpuidumaterjali virnad peavad tee ääres mitu kuud kuivama, et okkad maha pudeneksid.

Tartumaal elav Indrek Kuuben, kes oma riigiameti kõrvalt on katsetanud kuuseokkamahla valmistamist ja on selle uudsel moel käima saanud, on veendunud, et Eesti metsade okkamass võib osutuda ressursiks, mis pakub metsandusele palju uusi võimalusi.

„Ma ei saa ütelda, et kõik on täpselt nii, nagu mina räägin. Aga igatahes väärib see ressurss palju suuremat tähelepanu. Võimaluste selgitamist ei saa siin jätta ainult erasektori peale, osaline on ka riik. Pool Eesti metsast on ju ikkagi riigimets,” ütleb Kuuben.

Okkamass on tema sõnul ka Eesti võimalus laiemalt. „Varem või hiljem tuleb keegi sellega välja. Kui meie hiljaks jääme, siis tõenäoliselt Norra, kus metsaressursi väärindamiseks on loodud terve eraldi instituut, või Soome.”

Korjata saab aasta läbi

Erinevalt teistest tegijatest, kes väärtustavad kevadist kuusevõrset, kasutab Indrek Kuuben kuuse mitme aasta kasvusid korraga ja kogub neid aasta ringi. Kogumine käib enda kõrguselt ja umbes samamoodi, nagu metsloom oksaotsi kärbiks. „Olen käinud hiljem vaatamas, et kuusk kompenseerib selle koha uute kasvudega, mis tähendab, et niisugune okaste võtmine ei kahjusta puud,” märgib Kuuben.

Teistest erinev on ka tema mahla valmistamise tehnoloogia, milleni mees jõudis pärast mitut katsetust. Esialgu olid lootused Farmeti õlipressil, kuid see kuusemahla tegemiseks ei sobinud, kuna vajab töötamiseks kuumust. Kuuseokkaid tuleb pressida võimalikult külmalt.

Nüüd on olemas seadeldis, milles õlipressi jõudlus on ühendatud Korea päritolu roostevaba mahlapressi tööosaga. Kuusekasvud tuleb panna käsitsi ükshaaval pressi valtside vahele. Saadud erkrohelise toormahla, mis kiirelt värvi muutma hakkab, paneb Indrek Kuuben pooleliitriste plastpurkidega sügavkülma. Ka šrotti ei viska ära, vaid on sedagi osaliselt kuivatanud, et katsetada kasutamisvõimalusi.

Mahla väljatulek on pressimisel minimaalselt 30%, mis tähendab, et näiteks ühest kilost kuusekasvudest saab 300 grammi mahla. Poole liitri mahla valmistamiseks kulub umbes 20 minutit.

Maht on veel liiga väike

Eelmisel katsetuste aastal jagas Indrek Kuuben oma mahlapotsikuid kümnetele inimesele, et saada kasutamise tagasisidet. Kuusemahl on energiarikas tervistav jook, kuid selle mõju on igaühele individuaalne. Uutele proovijatele on ta seepärast soovitanud alustada väiksema kontsentraadikogusega, et kõigepealt vaadata, kuidas jook istub.

Ta ise joob kuusejooki pärast sööki, pannes seda klaasitäie vee kohta supilusikatäie või kaks. Katseks on ta joogi segamiseks kasutanud ka šrotti. „Jook tõepoolest annab energiat,” väidab Indrek Kuuben, kel on selle kohta terve lugu küttepuude tegemisest, mis võhmale võttis alles järgmisel päeval.

Ka mitmelt kasutajalt tuli head tagasisidet. Oli neid, kes kiitsid mahla kui energiaandjat ja enesetunde parandajat, ent neidki, kes väitsid, et mahl tõepoolest tervendab.

Mahlapress on saanud vatti ka männi- ja kadakaokaste katsetustes ja proovitud on mahlategu kasevõrsetest ning segust, kuhu peale kuuse-kase oli lisatud põdrakanepit. Esimene töönduslik toode, mille valmistamiseks Kuubeni kuusemahla kasutati, on Nööskeri Pruulikoja kuuseõlu Spruce Willys, kuid laiemat kasutust ta praegu ei näe, kuna suuremat kogust toota pole võimalik. Näiteks selleks, et Moe piiritusetehases, kust samuti toote vastu huvi tunti, katsetusi saaks teha, ei piisa mõnest liitrist mahlast.

„Mahla valmistamise viis on praegu ikka töönduslikus mõttes algeline ja toodangut väga palju pole. Aga kontseptsioon on selge, et seda okast on võimalik aasta ringi pressida,” ütleb Indrek Kuuben. Koos mõttekaaslastega on ta asutanud osaühingu EcoSpruce ja mittetulundusühingu Eesti Kuusk. Siht on leida algfinantseerimist, et hankida tehnoloogia, mis võimaldaks toota töönduslikku mahtu. „Siis saame kapist välja tulla,” ütleb mees, kes on riigiametist lahkumas, et hakata eraettevõtjaks.

Palju küsimusi

Katsetusi tehes on kogetud, et tegelikult vajaks uuringuid ja testimist kogu suur ring, mis kuuseokaste kasutamisega seotud.

Juba on eelkokkuleppeid sõlmitud Polli aiandusuuringute keskusega, et kui algfinantsid on leitud ja asi edasi areneb, saab Polli inimeste abiga testida mahla erinevaid säilitusviise.

Aga on vaja ka teada, mida šrott sisaldab ja kus seda veel kasutada saaks. Samuti oleks lisaks kuuse noorte võrsete okaste koostisele vaja uurida, kuidas see koostis aasta jooksul muutub.

Uurimata on kuuseokkajookide mõju eri haiguste korral. Juba eelmisel aastal tuli Kuubeni okkajoogile tagasiside, et üks vähihaige sai sellest leevendust. Kas kuuseokkal ja vähil võib olla seos?

Peale laia kasutusvaldkonna vajab testimist kogu see pool, mis puudutab okaste kogumist. Kas kasvude kogumist saaks kuidagi siduda langetustraktori töötsükliga? Kuidas kasutada latvade okkaid? Kas okaste varumine võiks tulevikus olla metsaomanikele üks kõrvalkasutusviise, mis end ka ära tasub?

Jõudsime arutades isegi sinna, et kujutlesime pilti, kus metsaomanikud varuvad kuusekasvusid ja müüvad neid vabrikutele, kus okastest valmistatakse toore järgmistele töötlejatele. Väikemetsaomanikul pole vaja oodata tulu saamiseks tingimata raiet, vaid ta saab oma metsa saadust müüa juba siis, kui puude raieküpsus alles kaugel.

Seni avamata uksed

Indrek Kuuben on üritanud kuuseokkateemaga sisse pääseda paljudest ustest. Kontakt minister Marko Pomerantsiga sumbus. Peaministri majandusarengu töörühma juht Erkki Raasuke suunas ta rääkima töörühma ühe liikmega, kellega jutt ei edenenud. „See naine hakkas minult küsima kasuminumbreid, aga mina tahtsin tutvustada teemat, mis alles idee järgus.”

Viimatine suhtlus oli Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakraga. „Ehk saab nüüd kännu tagant liikuma. Rainer Vakrale rääkisin sellest, et kogu okkamajandus võiks käima minna RMK egiidi all. On ju riigikogu liikmed ka RMK nõukogus. Kutsusime Vakra osalema Paide arvamusfestivali metsanduse arutelule. Arusaam, et metsandusele tuleb otsida uusi tulevikuväljavaateid, oli seal meil ühine.”

 Indrek Kuuben ütleb, et tema jaoks on tegu põhimõttelise küsimusega: kasutamata ressursi teemaga tuleb tegelda süsteemselt ja initsiatiivi peab näitama ka riik. See pole asi, mida jätta ainult mõne eraettevõtja või entusiasti lahendada.

Mis kaasneks?

• Üks suur proovikivi on fundamentaalsed ümberkorraldused metsanduses. See puudutab nii juurdunud arusaamade muutmist kui ka tehnoloogilist pööret.

• Okkamassi kasutuselevõtt muudab metsandust. Senise ajaloo vältel on metsanduse põhiline tuluallikas puit, mille tootmistsüklit tuleb mõõta raieringi pikkusega. Okkamassi on võimalik koguda kasvavatelt puudelt sisuliselt kogu aktiivse eluea vältel.

• Metsamajanduse fundamentaalse ümbermõtestamise juurde kuulub tehnoloogiline pööre. See tähendab okkamassi tööstusliku kogumise, pressimise ja edasiseks töötlemiseks vajalike tehnoloogiate ja seadmete loomist.

Allikas: Indrek Kuuben, okaspuude okkamassi tööstusliku kasutuselevõtu idee