Külmkuivatada saab peaaegu kõike

Freezedry OÜ tootmisjuht Anne Põldmaa.

FOTO: Toomas Šalda

Tänaseks kolm aastat Lääne-Virumaal Simunas tegutsenud Eesti esimene ja seni ainus külmkuivatamisettevõte Freezedry OÜ on lastehaigused ilma tõsisemate tüsistusteta läbi põdenud ja omanik Mermi Kangur usub, et targa tootearenduse korral jõutakse peagi praegusest veelgi huvitavamatele ja tulusamatele mängumaadele.

Marjade, taimede ja seente külmkuivatamise juurde jõudis Mermi Kangur tervisliku toitumise kaudu. „Avastasin enda jaoks ühed kvaliteetsed külmkuivatatud marjadega speltahelbed, mis olid päris krõbeda hinnaga. Tekkis huvi, kui palju läheks maksma millegi analoogse siin tootmine. Speltajahu jäi kõrvale, aga külmkuivatatud marjade kohta võtsin Hiinast pakkumise ja mõistsin, et Eestiski oleks sel asjal jumet. Mustika ja pohlaga suudame hinna poolest isegi hiinlastega võistelda. Miks peaksime oma marjad välja viima, kui võime neid siin väärindada? Kuna külmkuivatamisel on ka väga palju muid võimalusi, nägin, et perspektiiv on vägagi arvestatav.”

Simunas vaid juhuse läbi

Lääne-Virumaale Simunasse sattus Freezedry juhuslikult. Algselt oli plaan alustada Peetri külas, aga seal polnud külmkuivatuspüti jaoks piisavalt suuri ruume. Tänaseks on investeeritud ligikaudu miljon eurot, sellest 300 000 saadi PRIA toetusena.

Ettevõtte toimima saamine oli keerulisem, kui Kangur eeldas, ümber tuli ehitada kogu tehase Hiinast tellitud kliimasüsteem ja automaatika. Väga raske oli leida esimesi kliente. „Ma ei kujutanud ette, et külmkuivatatud toodet on esialgu nii raske müüa. Nüüd on meid leitud. Mõni kuu on sada protsenti meie ressursist hõivatud, vahel vähem.”

Freezedrys külmkuivatatud toodangust jääb Eestisse ainult viis protsenti. „Vahel süüdistatakse meid üleolevuses, aga oleme praegu 95 protsendi ulatuses tõepoolest keskendunud ekspordile. Meil ei ole lihtsalt mahti panustada sellele, et suurte jõupingutuste tulemusena viia kohalikule turule tootmise maht viielt protsendilt kümnele. Hea meel on selle üle, et kümned kohalikud väikesed ettevõtted on hakanud oma toodetes kasutama meie toodangut. Magustoidud, kama, makroonid, kosmeetikatööstus,” loetleb Kangur valdkondi, kus Simunas külmkuivatatud marjad, taimed, seened kasutamist leiavad. Samuti on siit tellitud ternespiima ja juuretise külmkuivatust. „Huvilistel tasub alati ühendust võtta, leiame lahenduse,” lubab Kangur.

Jaekaubanduses veidrad eelistused

„Jaekaubandus on meil praegu täiesti tagaplaanil. Meie kaupa võib leida ainult Tallinna Kaubamajast, Stockmannist, Aldarist ja Tallinki laevadelt. Tallink on meie jaoks nagu reklaamikanal, et Soome ja Rootsi meie jaoks potentsiaalsed business to business kliendid oskaksid meiega kontakti võtta.”

Eesti jaekaubandusturu kujundajatel on Freezedry perenaise hinnangul väga veidrad eelistused. „Selle asemel, et pakkuda võimalikult eestimaist kaupa, annab Tallinna Kaubamaja näiteks selge eelise külmkuivatatud Kolumbia banaanidele või Tšiili maasikatele. Meie kaup on Tallinna Kaubamajas kõige alumisel riiulil tordikaunistuste juurde korvidesse ära peidetud, aga Leedu ja Läti edasimüüjate pakendid ilutsevad kõige magusamal pinnal. Kui küsisin otse, miks te üldse meie toodangut müüte, saadi minu peale kurjaks, et kes olen mina, et neile midagi ütlen. Kui küsisin, et kas peaksin atraktiivsema riiulipinna eest maksma, vastati, et neil ei ole riiulitasu. See tähendab, et kuskil on kellegi huvid mängus. Sealjuures on meie kaup ligi kaks korda soodsam. Järeldused võib igaüks ise teha. Ei ole võimalik, et klient eelistab kallimat ja kehvema kvaliteediga toodet.”

Suurte kauplusekettidega suhtlemisest on Kangur tänaseks üldse loobunud. „See on lootusetu. Viime näidiseid nagu mutiauku ega saa mitte mingit vastust. Ainuke kett, kes ühendust võttis, oli Prisma, ja pakkus utoopilisi tingimusi. Maximasse, Rimisse pole mingit mõtet pöörduda, ehkki mahu mõttes ei ole me väiketootjad. Meil on võimekus töödelda üle kahekümne tonni kuus ja seda on rohkem, kui Eesti turule mahub.”

Teenust rohkem kui omatooteid

Omatooteid, mida saab tellida ka ettevõtte kodulehelt, on Freezedryl paarkümmend – külmkuivatatud marjad ja puuviljad, seened, maitsetaimed, marjajahud, teed. Omatoodete valmistamisest mitu korda enam täidetakse tellimusi. „Väga suur osa meie toodangust läheb Lõuna-Koreasse, kus väärtustatakse väga kõrgelt põhjamaist marja – mustikat, pohla, arooniat jne,” ütleb Kangur ja kinnitab, et nüüd, kui tehnika on korralikult tööle saadud ja kollektiiv piisavalt teadmisi ja kogemusi omandanud, on kindel plaan järjest enam rõhuda võimalikult suure lisandväärtusega omatoodetele ja keerulisemate tellimuste täitmisele: „Kui plaanipäraselt areneme, siis oleme kahe-kolme aasta pärast võimelised siia kõrvale hankima veel komplitseerituma külmkuivatuspüti, millega saab kuivatada baktereid, pärmiseeni jpm. Võimalusi on sisuliselt lõputult, maailmas külmkuivatatakse lilli, tehakse topiseid, taastatakse dokumente, mis on veekahjustusi saanud. Toit on siiski põhiline. Konservid on minevik, sest miks peaks tassima seljas vett, kui saab selle lihtsalt hiljem jälle sobivas kohas ja ajal lisada. Tänulikud külmkuivatatud toiduainete kasutajad on sõjaväelased, purjetajad, mägimatkajad, hoopis lihtsamaks saab muuta vanainimeste ja nende hooldajate elu.”

Igale huvigrupile ise tooted

Nimetatud huvigruppidega seob oma tulevikuplaane ka Freezedry, ei tee Kangur saladust. „Meil on valminud proovipartii Eesti Kaitseväele – kartulipuder peekoniga, pastad, risotod, puder, omlett, saame teha mida iganes. Seni oleme olnud mitteloomse toidu käitlejad: marjad, seened, maitsetaimed, aga hakkame nüüd taotlema ka loomse toidu käitlemisluba, see avardab võimalusi. Toitu on isegi kergem külmkuivatada kui näiteks marju. Praegu võtsime toidud sisse teistest suurköökidest, aga tulevikus võiksime teha oma köögi ja spetsialiseerudagi ümber toidu kuivatamisele. Sellise toidu tarbijal pole vaja mitte midagi peale vee. Kui pole kokkamisvõimalust, kui ei saa teha tuld, saab ikkagi produktile vee peale valada, see tõmbab vee sisuliselt kohe sisse ning saab süüa täisväärtuslikku toitu. Kui Eesti kaitseväelane saab tarbida eestimaist, miks ta peaks sööma Ameerikast tulevat külmkuivatatud toitu. Hind on täiesti konkurentsivõimeline, ühe portsjoni kartulipurdu külmkuivatamine maksab meil umbes euro, lisandub pakendi hind, aga näiteks transport ühelt mandrilt teisele jääb ju ära. Lisandväärtuse andmine ja kõik etapid, kus raha liigub, jääksid ju Eestisse. Tulevikuperspektiivis on meil tuua turule tootesari vanuritele, kes pole ise võimelised endale toitu valmistama. Hakkame nii Eestis kui ka näiteks Skandinaavias pakkuma ühepajatoite, suppe jms, millega vanainimesed harjunud on. Konkreetsed menüüd saaks välja töötada koos kohalike kokkadega, et arvestada iga paiga maitse-eelistustega. See on hulga lihtsam ja tervislikum kui purgisuppi keeta. Külmkuivatamise käigus jäävad alles kõik vääruslikud ained, kaotsi läheb ainult alkohol ja vesi.”

Võimalusi on veelgi. Aasiasse saab eksportida siin külmkuivatatud kohupiima ja jogurtit. „Oleme katsetanud ja tulemused on suurepärased. Näiteks Singapuris on palju neid, kes tahaksid tarbida siinseid piimatooteid,” teab Kangur. „Meil on mõte hakata pressima pastillideks maasikajahu ja seda lastele kommi asemel pakkuda. Väga head on külmkuivatatud küpsised. Võimalusi on palju, aga kuna meil on kogu aeg olnud majanduslikult keeruline, olen sada protsenti ainuomanik, oleme arenenud tasapisi. Hiinlaste tehnilise praagi tõttu pidin juurde maksma üle 100 000 euro, see kulutas aega ja raha. Ehk nüüd saab keskenduda jõulisemale edasiminekule ja tootearendusele. Võimalusel tahaksime teha suurema lisandväärtusega tooteid, lõpetada Lõuna-Koreale pulbri tegemine ja siseneda hoopis toidulisandite turule, toota külmkuivatatud baktereid, külmkuivatada toitu, küpsiseid, pastille. Ei tahaks muretseda selle üle, et keegi tuleb veel turule ja hakkab meid kopeerima, ikkagi omatooted on eesmärk.”

Mis on külmkuivatamine?

Külmkuivatamine toimub sublimatsiooni teel, kus vaakumi abil muudetakse vesi tahkest olekust gaasiliseks, läbimata vedelikufaasi. Külmkuivatatakse toiduaineid, sealhulgas marju, seeni, puuvilju, maitsetaimi. Külmkuivatamise käigus säilib toiduainete loomulik maitse, lõhn, välimus ja toiteväärtus. Tänu valmistoodete väikesele veesisaldusele puudub vajadus lisada neile säilitusaineid.

Tagasi üles