Praegu, köögiviljakorjamise tippajal, on kibe töö käsil ka Eesti hoidisetootjatel. Purki eelistatakse panna ennekõike Eesti oma tootjate kasvatatud köögivilju, aga osa toorainet ostetakse võõrsilt.
Hoidisetootjad ostavad tuhandete tonnide kaupa Eesti köögivilja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ühel suuremal hoidisetootjal, ASil Salvest algas äsja kapsahapendamise hooaeg. Suve lõpus saadi valmis kurgitooted: neid tehti lausa kaks miljonit purki. Salvesti turundusjuhi Aulike Miljandi sõnul valmistatakse kurgitooteid aastase varuga ette ja kurke lattu seisma ei jäeta. Järgmiseks plaanitakse toota vähemalt 700 000 purki mitut sorti praekapsatooteid. Kapsas, mis praetuna või hapendatuna purki jõuab, tuleb üksnes Eestimaa põldudelt.
Samamoodi on Eestis kasvatatud Salvesti hoidistesse jõudev kartul, punapeet, kõrvits, porgand, kaalikas, sibul, juurseller, küüslauk ja till. Välismaalt ostetakse sisse paprikat, tomatit ja tillit. „Vähesel määral ostame ka värsket kurki,” ütleb Miljand. Seda just Eesti kurgi hooajalisuse ja kehvade ilmastikuolude tõttu kasvuhooajal, selgitab ta.
Välismaine on odavam
Salvest rõhutab, et Eestist toorainet osta on nende jaoks tähtis. „Meie peamine eesmärk on, et meie tooraine tuleks tootmisesse saja kilomeetri raadiusest,” räägib Miljand. Salvesti tehas asub Tartus ja seega on kaetud peaaegu kogu Eesti. Köögivilju ostetakse ligi kolmekümne Eesti köögiviljakasvataja käest ja sel aastal on kokkuostetavat toorainet üle 3000 tonni. Samas nendib Miljand, et võib ka juhtuda, et Eesti kasvatajad ei suuda kogu tootmiseks vajalikku toorainet pakkuda. „Sel juhul teeme koostööd hoolikalt valitud Euroopa partneritega,” märgib ta.
Miljand lisab, et Eesti ja välismaise tooraine hinnavahe on tuntav. Ta toob näiteks maasika kilohinna, mis Eestis on kaks eurot, Poolast aga saab kilo külmutatud marju poole odavamalt, ühe euro eest. Samas sõltub hind ka saagikusest. „Näiteks eelmisel aastal eksporditi Eestist kapsast Poolasse, kuna sealsed põllud kannatasid põua käes,” selgitab Miljand. Samuti jõudsid Poola turule meil kasvatatud vaarikad. Miljandi sõnul ostab Salvest ikkagi nii palju toorainet kui võimalik kodumaalt, aga kuna vahel on nõudlus suurem kui pakkumine, pöördutakse ka välismaiste partnerite poole. „Seda mõjutavad ilmastikuolud ja hooaja saagirikkus,” põhjendab Miljand.
Eestlane armastab kurke
Kodumaise tooraine on prioriteediks seadnud teinegi Eesti suur hoidistetootja, AS Põltsamaa Felix. „Eesti päritolu köögivili on olnud, on praegu ja jääb meie prioriteediks,” ütleb Felixi turundusjuht Marek Viilol. Ta lisab, et Felix mitte ainuüksi ei kasuta kodumaist köögivilja, vaid aitab seda ka kasvatada. Nimelt on firma sõlminud talunikega lepingud, mille järgi antakse iga aasta kevadel neile kasvatamiseks spetsiaalse sordi kurgiseemneid. „See tagab meile tootmise jaoks piisava koguse parimaid eestimaiseid kurke,” ütleb Viilol. Praegu keskendutaksegi hooaja tõttu eelkõige kurkidele.
Viilol märgib, et köögivilja hulk, mida Felix kasutab, on pidevalt kasvanud. Kurgitootmist suurendati sel aastal Eesti turu vajaduse katmiseks ligi kolmandiku võrra ja nüüd valmistatakse Eesti kurkidest tooteid ka Lätti saatmiseks. Eesti talunike kasvatatud köögivilja ostab Felix kokku Viljandi-, Pärnu-, Rapla-, Võru- ja Virumaalt. Sel aastal kokku üle 3500 tonni. „Neist kõige suurema osa moodustavad kurk ja kõrvits,” märgib Viilol. Lisaks osteti sel aastal Põltsamaa tehase lähedalt Painkülast 900 tonni eestimaist rapsiõli.
Kuna selleaastane kurgihooaeg on praegu hästi ja hoogsalt käima läinud, on Felix nõudluse katmiseks palganud juurde ligi kakssada lisatöötajat. Eesti talunike kasvatatud köögiviljad jõuavad ka Soome, Rootsi, Läti ja Leedu turule. Viilol märgib, et uudse lahendusena kaasatakse tarbijat tootmisesse ka muul moel, tootearenduse poole pealt. Näiteks sel sügisel jõuab Felixi tehasest poeletile uus kõrvitsatoode, mille idee ja retsept on pärit otse tarbijalt, eelmisel aastal korraldatud hoidisekonkursi võitjalt.