Pärast magusate suviõunade hooaega on kokkuostja maias hilisema saagi peale

Valgamaal tegutsev ASi Bacula Aakre moositehas hakkab sügis- ja taliõunu vastu võtma 19. septembrist. Õunte toomisest on vaja enne teada anda.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui magusad suviõunad jätab kokkuostja suhupistmiseks, siis sügis- ja taliõunte peale on ta küll maias ning võtab neid vastu suisa mitusada tonni.

„Me hakkame alles 19. septembrist õunu vastu võtma,” ütleb Rõngu vallas tegutseva ASi Bacula juhataja Vahur Vuks. Magusamad suvised palad las jääda ikka inimestele endile.

Teistele ettevõtetele pooltoodet või toorainet pakkuv Bacula Aakre moositehas saab end kenasti ära varustatud Eesti õuntega. „Meil oleks puhas Eesti õun, aga üks lätlane Valga külje alt toob kaks korda oma sõiduauto järelkäruga – selle vana Zubrjonokiga. Kuna ta on vanem mees juba, siis ei taha teda tagasi ka saata,” räägib Vuks.

Suurim klient on Kalev

Kõigepealt saab moositehases õuntest püree. Seda müüakse teistele ettevõtetele. „Omale jätame ka natuke,” täpsustab juhataja. Püree läheb kookide ja tortide vahele. Kõige suurem püree kokkuostja on siiani olnud aktsiaselts Kalev. „Juba 27 aastat on Kalev meilt püreed ostnud,” lisab Vahur Vuks ja selgitab, et õunapüreed saab ju magusatööstuses väga paljudes toodetes kasutada. „Juba aastakümneid on see üks kommitööstuse komponent. On väga palju variante – saab sefiiri sisse panna, kommidesse ja need klaaskommi täidised – kui hammustad karamelli või selle suhkrumassi katki, siis sealt tuleb moosilaadne asi välja.”

Eesti õunast saab normi täis

Eesti õuntest on Aakre moositehas alati oma jao täis saanud või õigemini norm selgub enamasti siis, kui kokkuostmine juba käib. „Me täpselt ei teagi, palju igal hooajal õunu vaja läheb, sest oleme tooraine pakkuja. Helistame teistesse tööstustesse ja nemadki pole veel otsustanud, palju nad meilt tellivad. Kaks nädalat on see jutt ja viimati siis öeldakse, et nende firma võtaks nii palju,” jutustab Vahur Vuks. Hilisest teatamisest pole aga suuremat lugu, sest aastatepikkuse kogemuse põhjal enam-vähem ikka teatakse, palju õunapüreed valmistada. „Oleme teinud 300 tonni ja 350 ka, aga see erineb aastati veidike.”

Ent septembrikuu ei käi kokkuostjal ainult õunte ootamise rütmis. „Marja kokkuost ju kestab ikka veel,” kinnitab juhataja ja loetleb: pihlakad, arooniad, pohlad – midagi ei saa kõrvale jätta. „Ainult vaarikas ja maasikas on juba läbi, aga igasugust muud marja veel tuleb. Jõhvikas, astelpaju ja ebaküdoonia valmivad koos õuntega – kõik veel ees ja tööd küll ja küll.”

Igatahes kes tahab oma ülejäänud sügis- ja taliõunu Aakre moositehasesse viia, siis algas 12. septembril sellest ette teatamine. Oma tulekust ja umbkaudsest kogusest on vaja seepärast teatada, et ühel päeval poleks uputust ja teisel tühjust majas. „Eelregistreerimiseta läheks tööplaan täiesti pea peale,” kinnitab Vuks. On tarvis ligikaudne kogus öelda, kui palju on õunu plaanis tuua. „Pole vahet, kas 500 või 600 kilo, aga on vahe, kas tuleb 60 kilogrammi või kuus tonni. Kas tuuakse 80 või 100 kilogrammi, pole ka oluline või kas tuleb nüüd viis või kuus tonni. Kui meil on juba palju õunu ees, pakume suure koguse toojatele teist päeva.”

Jahusest õunast mahla ei tee

Kel aga kokkuostu jaoks õunakoormat puu otsast tulemas pole ja õunte söömisestki isu täis, võib katsetada neid pudelisse pista. Siin tuleb appi sügisene teenus, mida ka ajalehekuulutustes välja käidud: nimelt pakutakse õunamahla tegemist.

Alustajale mahlategijale võib algus kopsaka rahalise miinuse tuua. Hinnavõrdlus näitab, et õunamahla valmistajal tuleb esmase varustuse eest välja käia sadu eurosid. Nii odavate mahlapresside kui ka soodsate õunapurustajate hinnad algavad 200 eurost. Sestap võibki olla kasulikum oma õunatagavara transportida mõne ammuse mahlategija juurde, kes selle näiteks liitrihinnaga 20 või 30 senti mahlaks teeb.

Mitte küll massiliselt, aga õunu täis ämbritega ja korvidega tulevad inimesed mahlategijate juurde küll, vähemastki nii kinnitavad viljandimaalased. Mõni tahab 20 liitrit, mõni 50 ja mõni suisa 200.

„Need suvila inimesed ja ümberkaudsed ikka käivad ja toovad oma koduaiast õunu,” lausub Viljandimaal Loodi külas elav Virve Peebu. Septembri alguses oli juba tehtud oma 800 liitrit mahla. Tänavune õunaeg tundub talle üldsegi varasem kui möödunud aastal, kuigi õunu on nagu mullu ikka palju. „Juba pärast poolt augustit küsiti, kas ma juba mahla teen. Ma küll ütlesin, et natuke vara veel, aga sai ikka siis tegema hakatud,” räägib Peebu.

Õunamahlategija teab näiteks öelda, et kuldrenetist tuleb hea mahl. Tulebki jälgida, et igal õunal on oma aeg, millal see mahlaks sobib. „Kui õun liiga jahuseks läheb, ei tule mahl enam pressist läbi. Riie võtab jahu ja pudru kinni ja sealt ei tule mahla läbi,” toonitab Peebu. Kuldrenett kipub just jahuseks minema, kui selle toomisega hilja peale jääda. „See ei tohi päris küps olla – nii et mõni seeme on ikka pruuniks läinud, aga kui kõik on pruunid, siis enam head mahla ei saa.”

Tagasi üles