Ühinejad ootavad valitsuselt garantiid, et ELi põllumajandustoetused jätkuvad

Valitsus ei ole suutnud omavalitsustele ikka veel selget vastust anda.

FOTO: Ülari Tuisk

Pärnu linn ja Tõstamaa, Audru, Sauga, Are, Tori ning Paikuse vallad on pikalt pidanud ühinemisläbirääkimisi. Pärnumaa ühinemiste koordinaatori Margit Suhhostavetsi kinnitusel on need olnud üllatavalt rahumeelsed ja konstruktiivsed.

„Kõige raskem on küsimus, kas uus omavalitsus saab olema Pärnu linn või Pärnu vald. Peamine kaalukeel on maaelu toetused,” selgitab ta.

Selgust oodatakse juba alates juunist

Paikuse vallavolikogu saatis eelmisel nädalal valitsusele kirja (vt siinsamas kõrval). Margit Suhhostavetsi kinnitusel hakkas Pärnu Omavalitsuste Liit sel teemal selgust nõudma juba juunis ning liidule öeldi, et asjaga tegeletakse, aga Euroopa kõrgetes instantsides võtab kõik meie jaoks soovimatult kaua aega. Nõnda selgub näiteks Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna nõuniku, osakonnajuhataja ülesandeid täitva Merle Saaliste 8. augustil saadetud vastusest: „Esimene MAKi muudatus, mille kohaselt maaeluministril on võimalik oma rakendusmäärusega näha ette uued tingimused, kui haldusreformi tulemusel ei vasta LEADER-tegevusgrupp enam senistele nõuetele (liikmete arvu või tegevusgrupi piiride osas), et tegevusgrupp ei muutuks automaatselt abikõlbmatuks, on Euroopa Komisjonile juba kevadel esitatud. Loodetavasti saab see heakskiidu käesoleva aasta septembris, kui Euroopa Komisjoni töötajad on suvepuhkuselt tagasi.

Muudatus, millega muudetakse MAKi maapiirkonna definitsiooni seoses LEADER-meetme ning maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetusega, et nimetatud meetmeid saaks haldusreformi järel võimalikult väikeste muudatustega rakendada, on võimalik Euroopa Komisjonile esitada kõige varem 2016. aasta novembris ning komisjon kiidab selle eeldatavalt heaks 2017. aasta kevadel.”

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu esimehe Lauri Luuri sõnul ongi peamine probleem see, et ühinemislepingud tuleb sõlmida enne MAKi muudatuste jõustumist ehk tegutseda heas usus, et ministeerium oma sõna peab. „Veel tekib küsimus, et kas haldusreformi saginas, kus osalt liituvad ühetaolised maavallad ja mõnes kohas maavallad koos suurema linnaga, ikka suudetakse leida õiguslikult sobiv MAKi või MAKi määruse sõnastus, mis tagaks toetuste säilimise samas geograafilises ulatuses. Lisaks on küsimus statistiliste andmete kogumises. Täna kogutakse andmeid valdavalt omavalitsusepõhiselt. Mis saab aga siis, kui kogu maakond (kiirelt arenev maakonna keskus ja tühjenev ääremaa) liitub üheks omavalitsuseks? Kuidas sel juhul toetada ääremaad ja jälgida, kuidas antud toetused mõjuvad? Selle küsimuse on Maaeluministeerium Statistikaametile juba esitanud, kuid vastust tänaseni pole. Ebakindlust suurendab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatav kohalike teede investeeringutoetuse määrus, mis eelnõu kohaselt ei arvestanud käimasoleva haldusreformiga: liitudes suurema linnaga kui kokku 15 000 elaniku, jäävad vallad teede investeeringutoetusest ilma. Mida suuremaks liituda, seda vähem toetust saab. Reform käib suure hooga ning on ilmselgelt lõpuni läbi mõtlemata. Kindlasti ei tohi reformi pooleli jätta, vaid anda kõigile ühinejatele igal tasandil selge kindlus tuleviku osas.”

Vallad muutuvad linnaks?

Paikuse vallavolikogu ja Pärnu ning kuue valla ühinemisläbirääkimiste juhtivkomisjoni liige Eero Rändla on veendunud, et strateegilist arengupotentsiaali silmas pidades on otstarbekas uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimeks võtta Pärnu linn, kuid praegu kehtivate määratluste ja määruste järgi on pärsitud või kaovad linna nime kasutamisel võimalused saada toetusi ja otsetoetusi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika meetmetest. „Lahendus, millega meie omavalitsus rahul oleks: haldusreformi otsuse vastuvõtja korraldaks operatiivselt olemasolevatesse määratlustesse, määrustesse, seadustesse vajalike paranduste ja täienduste sisseviimise, mis tagaksid kõigi seni kehtivate ja tulevikus lisanduvate Euroopa Liidu toetuste saamise samadele huvigruppidele, kes saavad ja võivad toetusi taotleda täna. Muudatused on vaja sisse viia enne ühinemislepingu allkirjastamist, seega meie ajakava järgi käesoleva aasta oktoobri lõpuks. Vaja on valitsuse lähinädalate otsust eeltoodu elluviimiseks koos konkreetse ajakava ja vastutajatega. Ilma selleta võib ühinemisleping antud koosluses jääda allkirjastamata.”

Rändla lisab, et ehkki eelnev on ühinemisläbirääkimiste võtmeküsimus, on kohalikel inimestel teisigi küsimusi, millele pole üheselt mõistatavaid vastuseid saadud: kes hakkab edaspidi otsuseid vastu võtma, kuidas valitakse volikogu, millised õigused jäävad kohtadele kohaliku elu korraldamise ja arengu osas, kuidas hakkab toimuma maaelu nelja aasta pärast, milline mõju on rahvaküsitlusel ühinemisotsusele, kuidas lahendatakse uue omavalitsuse sisene bussiliiklus jne.

Pärnumaa ühinemiste koordinaator Margit Suhhostavets kommenteerib, et Rändla esitatud küsimused on kõik tõstatunud juba toimunud avalikel aruteludel, kus maapiirkonna elanike peamine mure on üldistatult see, et kuigi ühinenud omavalitsuse nimeks saab tõenäoliselt Pärnu linn, siis kuivõrd see maapiirkondades olukorda muudab ja kas need mitte ei ääremaastu liialt. „Kõhklemine on inimlikult mõistetav, sest haldusreform ise kütab kirgi oma eesseisvate muudatustega ja iga konkreetse vastuse puudumine rahastusküsimustes lisab vaid ebakindlust. Vahel nähakse muidugi tonti ka seal, kus seda ei ole, tahaks väga loota, et nii on ka praegu.”

Paikuse vallavolikogu eelmise nädala kiri valitsusele:

„Nii ühinemislepingu arutelul volikogus kui ka mitmel ühinemisteemalisel rahvakoosolekul on tõstatatud küsimus ja Paikuse valla elanikud, eelkõige külades elavad ja ettevõtlusega tegelevad inimesed, on õigustatult mures, kuidas mõjutab haldusreform Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ja üleminekutoetuste andmist praegustes valdades, kui ühinetakse linnaks. Eelkõige kardetakse, tuginedes kehtivatele määratlustele ja määrustele, et linna nime kasutamisel kaob võimalus saada toetusi/otsetoetusi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika meetmetest, sh Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (edaspidi MAK) meetmetest ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetmetest. Maaeluministeeriumi kirjalikud vastused ning kohtumistel antud suusõnalised kinnitused, et muudatused viiakse õigusaktidesse sisse selle aasta jooksul, ei veena inimesi (sh volikogu liikmeid), et ühinevate omavalitsusüksuste õigustatud ootused ELi ühise põllumajandus- ja maaelutoetuste järjepidevuse tagamisel ühinevate valdade territooriumil saavad realiseeritud ning maapiirkonnad on ka pärast ühinenud omavalitsusele linna staatuse andmist abikõlblikud vähemalt samas mahus. Enne kui Vabariigi Valitsus vastavaid määrusi muutnud ei ole, ei saa vallavolikogu liikmed ühinemislepingule siduvat nõusolekut anda. Eelkirjeldatud ebakindlus võib saada tõsiseks takistuseks ühinemislepingu allkirjastamisel ka teistes valdades. Soovides täita riigi poolt seatud eesmärki ja pingelisi tähtaegu kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlikuks ühinemiseks, palub Paikuse Vallavolikogu Vabariigi Valitsust korraldada kõigi maaeluga seotud toetusmeetmeid reguleerivate õigusaktide muutmine hiljemalt 2016. aasta oktoobrikuu lõpuks selliselt, et ühinemine ei mõjuks maaelule negatiivselt.”

Populaarne

Tagasi üles