September kostitab rikkalikult marjadega

Septembri alguses saavad valmis pihlakamarjad, mida võib kuivatada või sügavkülma panna.

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Septembris on marjade ja seente aeg. Käige metsas marjul ja seenel, korjake aiast õunu, ploome, pirne ja kreeke ning mere äärest ja heinamaalt kibuvitsamarju.

Augusti lõpus ja septembri alguses valmivad pohlad, mida saab säilitada sügavkülmas, vees või moosina. Pohl parandab neerude ja põie tööd, samuti on see hea vitamiinide, antioksüdantide ja mineraalide allikas.

Septembri alguses saavad valmis pihlakamarjad, neid võib kuivatada või sügavkülma panna. Sügavkülmutatud marjadest teen siirupit: lasen marjad läbi mahlapressi ning saadud mehule lisan vett ja pektiiniga suhkrut, keedan umbes 15 minutit ja panen purkidesse. See on hea lisand lihale, magustoiduna kohupiimakreemi või koogi peale ning sellest saab teha morssi. Pihlakamarjadest ja õuntest tehti vanasti ka valepohlamoosi, kui pohli polnud.

Karepa ravimtaimeaed teeb pihlakamarjadest koos pune, kuuseokaste ja muude taimedega metsa maitsesoola, mis sobib koos meega ahjuprae või šnitsli maitsestamiseks. Kui muu maailm kasutab palju sidrunhapet, siis eestlased võiksid toidule happesuse lisamiseks kasutada just pihlakamarju.

Pihlakamari on ergutava toimega, sobib kasutada alahappesusega gastriidi ja külmetushaiguste korral ning on talvel hea vitamiini- ja mineraaliallikas.

Jõhvikad

Jõhvikatest võib teha toormoosi või säilitada neid vees. Selleks tuleb puhastatud marjad valada üle keedetud ja jahutatud veega. Vee saab talvel ära juua ja teha jõhvikatest imemaitsvat toormoosi. Kui sügavkülmas on ruumi, võib jõhvikaid seal säilitada, talvel sobivad need toormoosiks, smuutidesse jne.

Jõhvikad alandavad palavikku, aitavad põie- ja neerupõletiku korral ning aitavad ära hoida neerukivide teket. Jõhvikad annavad C-vitamiini, alandavad vererõhku, väljutavad vedelikku ja on head janukustutajad. Marjad sisaldavad karotiine ja vitamiine, orgaanilisi happeid, pektiini, pigmentaineid, flavonoide ja mineraalaineid.

Viirpuumarjad

Viirpuuviljad tuleks ära korjata enne linde ja öökülmi. Venemaal on viirpuuvilju peetud heaks abistajaks, kui süda on väsinud ja haige. Viirupuumarjad aitavad tugevdada veresoonte seinu, parandada kudede hapnikuvarustust ja taastada kudesid.

Suured viljad on maitsvad ja säilivad jahedas kaua värskena. Neid võib niisama süüa, kuid kui vilju on rohkem, tasub teha ka siirupit ja mahla. Samuti võib kuivatatud vilju jahuks jahvatada, kuid siirupeid on mugavam kasutada kohupiima, toorjuustu ja pudru peal ning smuutides.

Arooniamarjad

Arooniad alandavad vererõhku ja sisaldavad palju pigmentaineid ehk antotsüaniide. Inglismaal tehtud uuringute järgi on aroonia üks tervislikumaid marju üldse! Arooniamarjadest tehakse koos kirsilehtedega siirupit. Selleks valatakse arooniamarjad ja kirsilehed kuuma veega üle ja jäetakse ööseks seisma. Hommikul segu kurnatakse, lisatakse sidrunhape ja aetakse keema, maitsestatakse suhkruga ja pannakse pudelisse.

Kõiki marju võib kuivatada, suuri marju ka tükeldada, et need paremini kuivaksid. Kuivatamiseks on kasutatud näiteks praeahju, saunalava, radiaatoreid ja põrandaküttega pindugi, kuid praegu müüakse kodumasinapoes ka väikesed kodukokkadele mõeldud toidukuivatid, milles saab ilusti kõiki taimi ja marju kuivatada. Seal kuivavad marjad 40–50 °C juures.

Kuivatatud marjadest, kui need on eelnevalt tükeldatud, saab seemned eraldada ja siis kannmikseris jahuks jahvatada. Selline jahu on marja ja suhkru lõhnaga ning sobib paljudesse magustoitudesse.

Populaarne

Tagasi üles