Kuidas panna õunapuud parajalt saaki andma

Polli aiandusuuringute keskuse teaduri Toivo Univeri sõnutsi meeldivad inimestele erinevad õunasordid. Mida vanemaks inimene saab, seda magusamaid õunu ta eelistab.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Praegu on tavaline vaatepilt, kus muidu korras aias kirendavad õunapuude alused mädanevatest ubinatest. Maa Elu uuris, kuidas puid hooldada, et need annaksid saaki parasjagu.

Õunapuuomanikel ongi sügisel valdavalt kaks muret: õunu ei jõua oma perega ära süüa ja suur osa saagist ei näe sugugi ahvatlev välja.

Polli aiandusuuringute keskuse teadur Toivo Univer tõdeb, et probleemi põhjus on lihtne: puud on liiga suureks ja tihedaks kasvanud. „Võra lastakse noortel puudel suureks kasvada ja kui puud viiendal-seitsmendal kasvuaastal korralikku kandeikka jõuavad, tuleb suur saak. See kurnab puud ära ja järgmisel aastal õunu pole, sest puud ei jõua enam õisi kasvatada,” kirjeldab ta.

Edasi hakkabki perioodiliselt nii olema, et ühel aastal on õunauputus, teisel pole ubinatki. Kuidas aga teha nii, et saaki saaks igal aastal ja parasjagu?

Esiteks tuleks puu võra harvendus- ja noorenduslõikusega parajaks kärpida. Oskaja mees saab seda ka nüüd sügisel teha, kuid tavainimesel on mõistlik see töö kevadeks jätta.

Suurel puul ei tohi korraga ära lõigata üle kolmandiku võrast. „Pollis on tehtud nii, et lõigatud vanematel puudel ära latv ja jämedamad oksad kuni kolmandiku võra ulatuses. Kui rohkem ära lõigata, on puul raske taastuda,” selgitab teadur.

Kui võra jääb liialt tihe, kerkib seal suvel niiskus 70–80 protsendini ja see on soodus haigustekitajate levikuks. „Tihedus on just see kurja juur,” rõhutab Univer.

Tiheda võra korral on soojas ja niiskes keskkonnas ideaalsed tingimused näiteks kärntõve arenemiseks. Tiheda võraga suviõunapuu sordid on ka vastuvõtlikud puuviljamädaniku suhtes. „Mõnel sordil võib puuviljamädanikku nakatumise protsent olla 30 ja koguni 50,” hoiatab Univer.

Levinumatest sortidest kipub kergesti mädanikku nakatuma näiteks „Krügeri tuviõun”, aga samuti hea maitsega „Pirja” ja „Maiki”.

Puuviljamädaniku suhtes on kindlamad talisordid ja paksu viljakestaga sordid, näiteks „Talvenauding” ja „Sügisjoonik”.

Sügisel uue saagi nimel 

Kui puude võra kärpimise võiks jätta kevadeks, siis praegu saab samuti tulevase aasta hea saagi nimel üht-teist teha. Esiteks tuleb mädanevad õunad kindlasti puu alt ära korjata. Üldiselt soovitatakse puu alt korjatud koledad õunad maha matta, kuid Univeri sõnutsi võib neid kompostigi panna, kui suudetakse kompostis tekitada käärismiprotsess üle 40 kraadi juures.

Kel spetsiaalsed kompostrid olemas, neil on lihtne, kuid tavalises kompostihunnikus võib ubinatele peale panna näiteks korraliku kihi muruniidet, et algaks sobilik käärimisprotsess.

Kui puudelt on saak koristatud, on hea aeg väetada. Univer soovitab edukaks talvitamiseks anda puudele sügisel fosforit ja kaaliumi sisaldavat väetist, hästi sobivad poes müüdavad aia sügisväetised, kompostki on loomulikult omal kohal.

„Kui saak on korjatud, võiks võra piirdele, kus rohkem puu narmasjuuri, kangiga maasse umbes 20 sentimeetri sügavused augud lüüa ning panna neisse komposti või mineraalväetisi ning vajutada augud kinni,” kirjeldab Univer.

Augud tuleks teha kahes reas, et tekiks justkui lint ümber puu. Augud asetsevad üksteise suhtes siksakiliselt ja nende vahe võiks olla 20–30 sentimeetrit.

Kui sügis tuleb kuiv, oleks hea puid rohkelt kasta, see aitab samuti edukalt talvituda.

Pisiõunu vähemaks

Suve algul, kui puule on tekkinud pisikesed ubinad, tuleks üleliigsed küljest noppida, et puu ennast ära ei kurnaks ning allesjäävad viljad suureks ja maitsvaks kosuksid. Just noortel puudel on vaja liigsed viljad eemaldada.

„Igast õisikust jäetakse alles üks viljahakatis. Seda tehakse siis, kui viljad on metspähkli suurused,” õpetab Univer.

Vilju võiks näiteks kääridega küljest lõigata, kuid puule on parem, kui üleliigseid vilju rebida ära kasvamisele vastassuunas, mitte enda poole tõmmates.

Millist sorti valida

Univer tõdeb, et temalt püütakse alatasa välja meelitada, millised on kõige paremad sordid, mida koduaeda istutada. Paraku pole ühest vastust, sest inimeste maitsed erinevad.

Veelgi enam – ühe inimesegi maitse-eelistused muutuvad aastatega. Kui noored söövad hea meelega ka hapumaid õunu, siis keskealised eelistavad magushapusid või hapumagusaid ja vanemad inimesed tahavad enamasti vaid magusaid sorte.

Kõige sagedamini eelistatakse siiski magushapusid ja hapumagusaid, näiteks „Tiina” ja „Vahur” on sordid, mis paljudele meeldivad.

„Ütlen alati – enne kui istikut ostma hakkate, peab see õun maitstud olema. Puu tuleb valida isikliku maitse, mitte teiste kiitmise järgi,” rõhutab mees.

Kuna puu istutatakse aastakümneteks, oleks kaval arvestada, et aastate möödudes hakkate ilmselt magusamaid sorte eelistama.

Mitu puud aeda istutada? Hinnake, kui suured õunasõbrad peres elavad, kuid üldiselt võiks aias olla üks-kaks suvisorti, mõni sügis- ja talisort. Kuna tänapäeval pole paljudes elamistes korralikku õunte säilitamise võimalust, siis pole neil peredel mõtet talisorte istutada.

Pere- ja sammaspuud

Viimastel aastatel soovitatakse väikeaeda perepuid, millel korraga mitu sorti külge poogitud. Univer tõdeb, et see on tõesti hea variant, aga vaid juhul, kui aiaomanik teeb endale väga hästi selgeks, kuidas seda puud lõikama peab. Muidu kipub juhtuma, et aastatega kaob mõni sort ära ja kolmesordiline puu muutub ühesordiliseks.

Võib teha nii, et ühel puul kasvavad suvi-, sügis- ja taliõunad, kuid praktikas see kuigivõrd ei õnnestu: kui suvisordid lõpetavad kandmise, hakkavad need oksad juba talveks valmistuma, aga talisortidega oksad alles küpsetavad vilju.

Sobilikud on suve- ja sügissortidega ning sügis- ja talvesortidega puud.

Samuti soovitatakse väikeaeda sammasõunapuid. Univer räägib, et Venemaal ja Lätis aretatud sammasõunapuude sortide seast leiab meie talvele hästi vastupidavaid, aga maitseomaduste suhtes võib vaielda – Eestis leiab parema maitsega sorte.

„On juba aretatud ka dessertõuntega sammasõunapuude sorte, aga veel pole kindel, kas need meie talvedele vastu peavad,” lisab teadur. „Dekoratiivpuudena on sammasõunapuud aga väga head.”

Pane tähele!

Hoia võra paraja suurusega. Liialt suureks kasvanud puult võib korraga lõigata ära kuni kolmandiku võrast.

Liialt tihedas võras kipuvad levima haigused.

Eemalda suve algul liigsed viljaalged.

Väeta pärast saagikoristust.

Kuival sügisel kasta puid.

Mädanevad viljad kaeva maasse või vii komposti ja kata näiteks muruniitega.

Istuta koduaeda vaid neid sorte, mida oled maitsnud ja veendunud, et hakkad neid tõepoolest isukalt sööma.

Populaarne

Tagasi üles