Mis on öökülm?

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuigi öökülmast on ühes juunikuises ilmajutus juba kirjutatud, tasub meenutada, millega tegu ja kas seda on lähiajal oodata. Teema on eriti aktuaalne, sest (klimaatiline) suvi veel kestab, aga üha suurem on tõenäosus, et mõni piisavalt külm õhumass jõuab Eestisse ja öökülm võib teha kahju külmaõrnadele taimedele.

Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt definitsiooni kokkuleppest. Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C – see tähendab, et öökülmast võib selles kontekstis rääkida maist oktoobrini, varase kevade puhul ehk ka juba aprillis. Niisiis piisab öökülma olemasoluks miinuskraadidest (temperatuur alla 0 °C) üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhk 2 m kõrgusel võib-olla suhteliselt soe, isegi üle +5 °C.

Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga. Aprillis, mais ja sügise hakul (septembris, oktoobris) on tüüpiliseks saabumise ilmakaareks põhi ja kirre, aga juunis pigem loe. Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine, ja selline öökülm haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja lörtsi ning tekkida ajutine lumikate. Öökülm võib esineda mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade alguspoolel ja sügisel (rohkem alates oktoobrist, sest siis on õhumassid jõudnud juba piisavalt jahtuda).

Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi – nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele. Jahtumiseks eriti soodne on väga kuiv õhumass, mida iseloomustab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülma võimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb tugevasti pinnamoest (eelistatult/kergemini tekkiv soistel aladel, nõgudes, orgudes).

Neid tegureid, mis öökülma mõjutavad, on palju, nagu pinnase niiskusaste, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne, kuid eriti oluline tegur radiatsioonilise öökülma puhul on pilvisus: kui ilm on pilves (madalad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.

Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv-radiatsioonilisest öökülmast: algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel tugev jahtumine.

Õnneks lähemal ajal ei paista, et võiks öökülma tulla. Mõni öö on küll vaikne ja selge, mistõttu õhk jahtub tugevasti, nii et öökülma tekkeks eriti soodsas kohas nõrka öökülma siiski päris välistada ei saa. Üldiselt ei ole karta, et külmaõrnad taimed kahjustada saaksid.

***

Ilmastik ja ilm on olnud väga muutlikud, isegi heitlikud. Siiski pärissuvi ei ole katkenud (psühholoogilisest / emotsionaalsest / tajutavast aastaajast rääkides võib vastu vaielda) ja näib, et muudkui jätkub: nii sirutus Assooride maksimumist soe kõrgrõhuhari Eestini, muutes ilma kuivaks ja päeval üsna mõnusalt soojaks (pikad ja selged ööd on siiski juba jahedad).

Nädala keskel tõi küll üks põhjatsüklon tuule tugevnemise, aga õhumass jäi suhteliselt soojaks. Ka edaspidi näib, et ajuti lausa suviselt soe õhumass jõuab Kesk-Euroopa antitsükloni toel Eesti kohale, nii et õhutemperatuur võib parimal juhul üle 20 kraadi tõusta ja öökülmaohtu esialgu pole.

Kas see on vananaistesuvi, sellest teen juttu juba järgmises ilmaloos.

Populaarne

Tagasi üles