Rikkaliku püsilillekollektsiooniga Nõrga talu

Krista Kuke sõnul on kodust vesikanepit müüa tunduvalt lihtsam, sest inimene näeb kohe ära, kui pikaks see kasvab. Foto: Maarja Otsa

Nõrga talu pererahvas on teinud hulga tööd, et luua räämas talukohast tõeline maaeluidüll, mida ümbritseb pooleteise hektari suurune iluaed.

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Metskülas asuv Nõrga talu on 2007. aastast kasvatanud, paljundanud ja müünud püsililli, tähtsal kohal aias on floksid, päevaliiliad ja hostad. Külastame Nõrga talu just enne nende populaarset lillepäeva, mida peetakse juba kaheksandat aastat ning mille idee on väärtustada kaunist ja korrastatud elukeskkonda.

Perenaine Krista Kukk võtabki meid vastu õuele püsti pandud telgis, mis on täidetud 71 floksisordiga ning tõeliselt hurmava lillelõhnaga. „Flokse on meil paarisaja ringis, kuid näitusele lihtsalt rohkem ei mahu,” sõnab Krista Kukk.

Nõrga talu aia uhkus ja visiitkaart on lillepeenrad, mis ümbritsevad klassikalist rehielamut. Krista Kuke sõnul on aed kujundatud selliseks, et inimesel tekiks soov siit taimi kaasa osta. Selleks peab looma õige meeleolu. „Tegemist on näidisaiaga, mis edendab meie müüki,” räägib ta. Müügiplatsi kõrval olevast lillepeenrast tahetakse alati kõiki taimi osta, kui ainult jõuaks nii suurt sortimenti korraga müügis hoida.

Suvekoduks buss

Kuna enamik talu toodangust müüakse laatadel, siis lõviosa suve nädalavahetustest veedab pere kodust eemal ja elab bussis. Kui Nõrga talu peremees Toomas esimest korda suure bussiga koduõuele sõitis, mõtiskles perenaine: kas me oleme tõesti nii rikkad, et vanarauda kokku osta. Nüüd on aga Prantsusmaalt ostetud bussist saanud perele asendamatu suvekodu.

Bussis on olemas kõik eluks vajalik. Tagumises otsas on suure aknaga magamistuba vanemate jaoks, seejärel peretütarde nari, mille vastas duširuum ja tualett. Juhi seljataga on üks rida toole ning vahepeal veel kööginurk koos istumiskoha ning kappidega.

„Kui laadale sõidame, siis paneme bussile järele käru koos kaubaga ja nii me läbi Eesti terve suve seikleme,” kõneleb Krista Kukk.

Koostöö konkurentidega

Nõrga talu on aiasõprade seas järjest populaarsemaks saanud ning meeleldi tullakse vähemalt kolmel korral aastas üheskoos Viljandimaa ühte rikkalikuma püsilillekollektsiooniga tallu kokku, et uudistada uusi ja põnevaid sorte. Kevadel ja sügisel peetakse taimede rohevahetuse päevi ning augusti alguses tähistatakse lillepäeva.

Krista Kukk on rõõmus, et suudab kummutada müüdi, mille järgi konkurendid ei suuda koostööd teha. „Tegelikult saavad konkurendid väga kenasti läbi. Paneme koos kolme lähiümbruses asuva aiandustaluga juba teist aastat järjest seljad kokku ja valla kodukandi päevade raames korraldame avatud aedade päeva,” räägib Krista Kukk. Üritus on väga hästi õnnestunud.

Abikäe on ulatanud Nõrga talule ka kohalik omavalitsus, näiteks käiakse üheskoos turismimessil, kus tutvustatakse nii kohalikke aiandustalusid kui ka valda. Edukat koostööd tehakse ka Tallinna botaanikaaiaga, koos tehti püsilillenäitus või väljapanek söödavatest taimedest ning õitest. „See on teinud selgeks, et pole vaja üksinda vaeva näha. Mida paremad on su koostööpartnerid, seda rohkem tuntust kogud,” kiidab aiandustalu perenaine. Inimesed ei tohiks õppida ainult enda vigadest, vahel tuleks kogemusi ammutada ka teistelt.

Nõrga talu on tunnistatud 2009. aastal Suure-Jaani valla kauneimaks tootmistaluks ja auhinnatud 2010. aastal Vabariigi Presidendi „Kauni Eesti kodu” konkursil.

Floksid on tõelised nostalgialilled

Krista Kukk rõhutab, et floksid on tõelised nostalgialilled. „Kui piirid lahti läksid, siis nähti uusi põnevaid lillesorte ning vanad traditsioonilised talulilled, kaasa arvatud floksid kaevati aiast välja, sest neid peeti vanaaegseteks Vene lilledeks,” kõneleb ta. Kui tohutu läänevaimustus üle läks, igatseti jälle meie traditsioonilisi ilmastikukindlaid lilli.

Krista Kuke sõnul mäletatakse aega, kui floksid kasvasid vanaema aias ning nostalgiatunnet igatsetakse tagasi. Flokse peetakse efektse välimuse ning laia sortimendi poolest väga heaks aiakujunduselemendiks. „Ainult kuldkollast tooni ei leia värvivalikust,” märgib Krista Kukk. Sageli pole inimesed näinud kirjude lehtedega flokse ning selliseid, mille pungad ei avanegi.

„Floksile meeldib tuul, avatud kasvukoht ja lill tahab kõvasti kastmist ning väetist,” sõnab Nõrga talu perenaine. Õigesti hooldades lähevad õiekobarad suureks. Krista Kukk kasutab pikatoimelisi osmokoot-tüüpi väetisi, sest taim omastab seda kõige paremini ning ühe väetamiskorraga saab töö kuueks kuuks tehtud.

Jahukaste kimbutab

Taluaia klassika kõige suuremaks varjuküljeks peetakse haigust nimega jahukaste. „See on põhjus, miks inimesed ei taha flokse oma aeda,” kahetseb Krista Kukk. Samas rõhutab ta, et kui taimele on valitud õige asukoht, siis üldjuhul lill ei haigestu. Samuti tuleb taimi väetada ja põua ajal kõvasti kasta – siis on need tugevad.

Hea on aga see, et flokse ei pea talveks katma, kuna tegemist on külmakindla taimega. Kui taim siiski välja läheb, järelikult oli see lihtsalt nõrk istik.