/nginx/o/2016/09/05/5797491t1h737c.jpg)
Eile, 4. septembril kuulutati Muhumaal Koguva sadamas välja Eesti toidu kuu. Septembris toimuva toidukuu jooksul leiab aset üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse ja festivali.
Alanud on Eesti toidu kuu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eesti toitu tuleb julgelt ja leidlikult välja pakkuda, et toidu kodumaine päritolu oleks tarbija jaoks poes ostuotsuse tegemisel veelgi olulisem argument,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse Eesti toidu kuu avamisel. „Eesti toit on maitsev, kvaliteetne ja eristuv, peame oskama seda vaid ise paremini välja tuua.“
Eesti toidutootjad kuulutavad juba teist aastat septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada kodumaist päritolu toitu ja kasvatada selle populaarsust tarbijate seas. Eesti toidu kuu juhtmõtteks on „Ma armastan Eesti toitu“.
Tänavu avati Eesti toidu kuu Muhumaal Koguva sadamas, kus Merekultuuriaasta puhul võtsid nii Saare- ja Muhumaa kui ka mandri kokad mõõtu kodumaise kala valmistamises. Žürii valis parimaks kaasaegseks sadamatoiduks Emmanuel Wille kokkade meeskonna valmistatud kalapaja lestaga.
Eesti toidu kuu kestab septembri algusest oktoobri keskpaigani. Selle raames toimub üle Eesti enam kui 30 festivali, laata, näitust, messi ja konverentsi (www.eestitoit.ee). Samuti on Eesti toidu kuu puhul tulnud üle 70 eripakkumisega välja Eesti toidutee võrgustikku kuuluvad restoranid ja toidukohad.
Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Kokku osales toidukuu enam kui 30 festivalil ja sündmusel üle 65 000 inimese.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul peaksime eile alanud Eesti toidu kuul suuremat tähelepanu pöörama kodumaise toidutootmise väärtusele. Eesti põllumehed ja toidutootjad pingutavad iga päev selle nimel, et meie laual oleks värske ja kvaliteetne Eesti toit, kuid viimased paar aastat on paljud toidutootjad võidelnud ellujäämise nimel.
„Oleme viimase paari aastaga kaotanud rohkem kui kümnendiku Eesti piimakarjast ja ligi veerandi kodumaisest seakasvatusest, mistõttu peaksime kõik – tarbijad, kaupmehed, toidutöötlejad, põllumehed ja poliitikakujundajad – tõsiselt mõtlema, mida saaks igaüks meist teha kodumaise toidutootmise hea käekäigu kindlustamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Piim maksab poes tunduvalt vähem kui vesi, samas kui Eesti talud ja põllumajandusettevõtted on sunnitud kahjumite tõttu piimatootmise lõpetama. Arvan, et peaksime selle põhjuseid analüüsima ja leidma võimalusi sellise ebanormaalse olukorra muutmiseks. Olulisteks märksõnadeks siinkohal on ebaausate kauplemistavade ohjamine ja vastutustundlik käitumine,“ lisas Sõrmus.
Tema sõnul meelitavad mitmed suured kaupluseketid vaatamata Eesti toidu kuule jätkuvalt ostjaid poodi välismaise sealihaga – Rimi kauplustes pakutakse kampaania raames odavat Poola liha ja Maxima meelitab tarbijaid Hispaania sealihaga. „Arvestades kodumaiste seakasvatajate väga keerulist olukorda ja piiranguid meie liha eksportimisel, peaksid just kaupmehed eelistuse andma kvaliteetsele ja värskele Eesti sealihale, sest kaupmeeste valikutest sõltub väga palju ka Eesti tarbijate ostukäitumine,“ rõhutas Sõrmus.