Talvekuudel on mõistlikum tarbida rasvast kala, kuna sealt saab nii lühikese päeva tõttu defitsiitseks muutunud D-vitamiini kui ka immuunsuse tõstmiseks vajalikke mineraalaineid, amiinohappeid ja polüküllastumata rasvhappeid, eriti eikosapentaeenhapet (EPA ) ja dokosaheksaeenhapet (DHA), mida tuntakse ka oomega-3-rasvhapete nime all. Oomega-3-rasvhapped on hädavajalikud normaalse ainevahetuse toimimiseks, kuna inimesed, aga ka teised imetajad (nt lemmikloomad) ei suuda ise sünteesida oomega-3-rasvhappeid. Sellepärast vajame neid rasvhappeid toidus.
Täisväärtusliku rasvhappelise tasakaalu saavutamiseks tuleks lisaks teistele tervislikele toiduainetele süüa nädalas 500–750 g väherasvast kala (tursk, ahven, haug) või 50–150 g rasvast kala (heeringas, räim, makrell). Nende soovituslike koguste aluseks on inimese päevane oomega-3-rasvhapete vajadus, mis on 1,5–1,6 grammi. Oomega-3-rasvhapete sisaldus 100 g kalades on järgmine: heeringas, räim, kilu, forell – 3 g; lõhe, sardiin, makrell – 2 g; tuunikala, anšoovis – 1,5 g; tursk, angerjas – 0,2 g; rääbis, koha – 0,07 g; ahven, haug – 0,02g.
Kala hind oleneb valikust
Paljud väidavad, et kala süüa on kallis. Kilu ja räime ühe kilogrammi hind algab ühest eurost (kaluri käest ostes). Seega pole kala söömine sugugi kallis, tarbija lihtsalt eelistab kõrgema kilohinnaga kala. Arukas perenaine ostab kala ning harjutab oma lapsi seda tarbima, sest kalarasv toetab ajutegevust ja närvisüsteemi. On tõestatud, et regulaarselt kala tarbivatel inimestel esineb vähem ärevushäireid ja depressiooni. Pikaajalised uuringud on tõestanud, et pidevalt kala söövad inimesed on tugevama immuun- ja närvisüsteemiga.