Eesti kala on tõeliselt tervislik

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Võrreldes paljude rahvastega maailmas on eestlastel ühes asjas vägagi vedanud meie kalurid pakuvad nii mageveekala kui ka Läänemere kala. Soolatud räim ja vürtsikilu on Eestimaal rikastanud mitme põlvkonna toiduvalikut. Arheoloogid kinnitavad, et ka muinaseestlaste toidulaual oli arvestatav kogus kala. On suur hulk kalaliike ning need kõik pakuvad võrratut vaheldust meie toidulauale.

Talvekuudel on mõistlikum tarbida rasvast kala, kuna sealt saab nii lühikese päeva tõttu defitsiitseks muutunud D-vitamiini kui ka immuunsuse tõstmiseks vajalikke mineraalaineid, amiinohappeid ja polüküllastumata rasvhappeid, eriti eikosapentaeenhapet (EPA ) ja dokosaheksaeenhapet (DHA), mida tuntakse ka oomega-3-rasvhapete nime all. Oomega-3-rasvhapped on hädavajalikud normaalse ainevahetuse toimimiseks, kuna inimesed, aga ka teised imetajad (nt lemmikloomad) ei suuda ise sünteesida oomega-3-rasvhappeid. Sellepärast vajame neid rasvhappeid toidus.

Täisväärtusliku rasvhappelise tasakaalu saavutamiseks tuleks lisaks teistele tervislikele toiduainetele süüa nädalas 500–750 g väherasvast kala (tursk, ahven, haug) või 50–150 g rasvast kala (heeringas, räim, makrell). Nende soovituslike koguste aluseks on inimese päevane oomega-3-rasvhapete vajadus, mis on 1,5–1,6 grammi.  Oomega-3-rasvhapete sisaldus 100 g kalades on järgmine: heeringas, räim, kilu, forell – 3 g; lõhe, sardiin, makrell – 2 g; tuunikala, anšoovis – 1,5 g; tursk, angerjas – 0,2 g; rääbis, koha – 0,07 g; ahven, haug – 0,02g. 

Kala hind oleneb valikust

Paljud väidavad, et kala süüa on kallis. Kilu ja räime ühe kilogrammi hind algab ühest eurost (kaluri käest ostes). Seega pole kala söömine sugugi kallis, tarbija lihtsalt eelistab kõrgema kilohinnaga kala. Arukas perenaine ostab kala ning harjutab oma lapsi seda tarbima, sest kalarasv toetab ajutegevust ja närvisüsteemi. On tõestatud, et regulaarselt kala tarbivatel inimestel esineb vähem ärevushäireid ja depressiooni. Pikaajalised uuringud on tõestanud, et pidevalt kala söövad inimesed on tugevama immuun- ja närvisüsteemiga.

Värske ja kvaliteetne kala ei haise

Aeg-ajalt väidetakse, et kala haiseb.  Kalatoodete tehnoloogina julgen kinnitada, et värske ja kvaliteetne kala ei haise!  Kahjuks on aga nii, et esmakäitlemisel ja tarneahelas esinevate kvaliteedinõuete eiramisel hakkab värske ja jahutatud kala kiiresti riknema (eriti kiiresti rikneb rasvane kala) seepärast on  Eestis värske ja kvaliteetse kala leidmisega probleeme.

Millist töötlemisviisi eelistada? Kõige kindlam valik on kasutada valmistamiseks tervet või roogitud kala, kas peaga või ilma. Suurema kala  tükeldamine või fileerimine võtab aega kümmekond minutit, väiksemale kalale kulub pisut rohkem aega. Kala töötlemisel võib kasutada kummikindaid, et mitte käsi määrida. Internetist leiab kala fileerimise või portsjoniteks tegemise õpetusi, mida järgides saab imehästi hakkama ka algaja.

Eelistada tuleks kohaliku päritoluga kala, sest reeglina ei riski kohalikud kalatöötlejad ja kalurid oma mainet rikkuda ega kasuta ebaeetilisi töötlemisviise. Imporditud odava kala kohta tuleks  küsida, mille arvelt kaugelt kohaletoodud kala kohalikust odavam on. Sageli on kalalihasse lisatud lubatud lisaained (polüfosfaate) ning need tõstavad reeglina vee kogust kalalihas. Kui võtta arvesse, et tarbija ostab ka kalalihas sisalduvat vett, ei olegi võõramaine kala nii odav, kui esmapilgul näib.

Oluline on jälgida kala märgistust. Tarbijal on õigus saada informatsiooni kala täpse päritolu kohta, samuti tuleb tarbijat teavitada, kui tegemist on sulatatud kalaga.

Lisaks merekaladele on eestlastel valida paljude mageveekalade hulgast. Eestis on hulk rannakalureid, kes mõlemat pakuvad. Nii Eestis kui ka välisturul on hinnatud kala koha, mille mineraalainesisaldus on märkimisväärne. Koha populaarsust kinnitab tema kallim hind.

Kalaga ravimise kogemusi

Üks Saaremaa naine soovitas anda lapsele vürtsikilu öise märgamise vältimiseks – mõju avaldavad vürtsikilu soolsus ja rasvhappeline koostis. Teine nipp, mida kasutas mu ema raske angiini ravimiseks, oli rasvase soolaheeringa kompress, mis jäeti ööseks kaelale. See küll haises ja oli ebamugav, ent hommikuks oli valu palju väiksem.

Teaduslikke argumente nende kahe kogemuse toetuseks pakkuda ei ole, küll on aga teadlased kindlaks teinud, et regulaarne rasvase kala tarbimine mõjub hästi krooniliste põletike ning migreeni seljatamiseks. Rasvases kalas leiduva D-vitamiini, kaaliumi ja oomega-3-rasvhapete kooslus aitab migreeni ennetada. Vanemad inimesed peavad end jälgima, sest kusihappe tootmise suurenemisel või selle eritamise vähenemisel (või kui mõlemad häired esinevad korraga) võib rasvase kala söömine tuua kaasa haiguslikke nähte. Sellisel juhul tasub vähendada rasvase kala söömist ja asendada mõned söögikorrad kvaliteetsete ja usaldusväärsete toidulisanditega.

Eesti loodus pakub mitmeid meeldivaid ajaveetmisvõimalusi ning üha populaarsemaks on muutunud harrastuslik kalapüük. Nii saab viibida värskes õhus ja püüda ise oma toidulauale värsket kala. Kalastamisel tuleb aga kindlasti arvestada mõningate kalavarude säilitamise eesmärgil kehtestatud reeglitega.

FOTO: tap.nutridata.ee

Populaarne

Tagasi üles
Back