Talupere vajab elektri saamiseks majale kolmandat korrust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maarja Koivuoja loodab, et ükski probleem pole hea tahtmise korral lahendamatu.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Koigi valda Vaali külla metsade vahele on kerkimas Maarja ja Joni Koivuoja kolmekorruseline eramu, mitte soovist eputada uhke majaga, vaid saada majapidamisse võimsamat elektrit. Kuna seaduse järgi Koivuojad valda nii kõrget eramut ehitada ei tohi, pidid nad ehituse hoopis peatama.

Viiendat aastat Vaali külas metsade vahel talus elavad Maarja ja Joni Koivuoja on siiani läbi ajanud päikeselt saadava elektri ja kaevuveega, kuid pere kolmelapseliseks kasvades ja loomi kasvatama hakates soovivad nad saada majapidamisse võimsamat elektrit.

Seni on pere püüdnud toime tulla päikesepatareidest ja bensiinigeneraatorist saadava elektriga, mis nõuab perenaise Maarja selgitusel parajat arvestamist, mida ja mis järjekorras teha.

Positiivse ellusuhtumise ja lepliku loomuga Maarja toonitab, et tema saab veel hakkama, sest on valmis loobuma mugavusest kasutada nõudepesumasinat, pesukuivatit ja oskab arvestada, millal käivitab kohviaparaadi ja millal pesumasina.

Soomlasest abikaasale Jonile on aga palju keerulisem selgeks teha, et pesumasina töötamise ajal ei saa ta sisse lülitada ühtegi elektritööriista.

Nii uuriski pere elektri majapidamisse saamise võimalust pooleteise kilomeetri kauguselt Vaali mõisast. Saades Elektrilevilt vastuseks, et elektri majja tootmine maksab 36 000 eurot, olid Koivuojad üpris nõutud.

Soomlasest peremees Joni tunnistab eesti keeles, et sellist raha neil kuskilt võtta pole ja laenu võttes läheb kogu toiming veelgi kallimaks. See tundub priiskamisena.

Viiendat aastat elektritöid pakkuva ettevõtte Westroad OÜ juhina arvutas Joni välja, et päikesepaneelide hulka suurendades saaks ta majapidamisse elektri hoopis soodsamalt. Selleks aga tuleb kõrgete puudega vahel asuv maja korrus kõrgemaks, seega kolmekorruseliseks ehitada.

Maakohta elama tulles ostetud palkmajas asuv pere oli alustanud kahekorruselise maja ehitust. Nad ei osanud arvatagi, et metsade vahel majale vajaduse tõttu veel ühe korruse ehitamine on õigusrikkumine.

Igaks juhuks otsustasid Koivuojad rääkida oma murest vallavalitsusele. Seda tegi teist aastat vallavolikogu liige Maarja. „Nüüd on meil mure majas, tuleb välja, et teadmatusest rikkusime seadust kohe niivõrd, et ehitus on peatatud, aga kui me sügiseks katust majale peale panna ei tohi, siis läheb kogu Joni senine tegevus ju aia taha,” selgitab ta. „Mis veel hullem: selgus, et Koigi valda ei tohigi kolmekorruselisi hooneid ehitada.”

Nii tutvustas Maarja avatud talude päeval inimestele maal elamise võimalusi.

Nagu 22. juulil avatud talude päeval, loodab Maarja Koivuoja nüüdki, et ükski probleem pole hea tahtmise korral lahendamatu ja usutavasti mõistavad ka Koigi valda juhtima valitud volinikud, et ühe metsa sees asuva eramu kolmekorruseliseks ehitamine on erandolukord, mitte luksuse otsimine. „Tulime Tartu linnast siia maale elama viis aastat tagasi ja meile meeldib siinne metsade keskel elamise rahu. Naudime, et kolm last saavad kasvada sobilikus keskkonnas ja meie ettevõtjatena puhata üsnagi pingelisest tööpäevast maatööd tehes,” lausub Maarja.

Sama mõistetav on Koivuojade meelest seegi, et nad tahavad edasi areneda ja elamist elamisväärsemaks muuta.

Eestis ka leedvalgustite poeketti pidavad Koivuojad pole mõelnud peremees Joni isamaale Soome kolimisele. Esimest korda kostis see jutust läbi nüüd, kui nad põrkusid majaehitusprobleemiga.

Hobikorras kanu, küülikuid ja mägiveiseid kasvatav pere loodab, et nende soov saada majja elamisväärset elu võimaldav elekter laheneb juba vallavolikogu septembriistungil ja enne sügisvihmade algust saavad nad praegu kile alla sätitud hoonele vähemalt katuse peale ehitada.

Kommentaarid

Margo Hussar, Koigi vallavanem

Vallas kehtib volikogu kinnitatud üldplaneering, mille järgi tohib ehitada väikeelamuid kuni kahekorruseliseks. Üldplaneering on kinnitatud 2011. ja pikendatud 2014. aastal. Ka pikendamisega seda tingimust ei muudetud.

Aasta alguses Maarja Koivuojale väljastatud projekteerimistingimustes on samuti juttu vaid kahekorruselisest majast. Kurb, et vallavolikogu liige Koivuoja on alustanud ehitust enne ehitusloa saamist ja et korruseid on ehitatud majal kahe asemel lausa kolm. See on ebaseaduslik ja eriti peaks seda teadma vallavolikogu liige.

Eelmisel aastal sai pere hajaasustuse programmist koos valla toetusega oma samal kinnistul asuvale juba olemasolevale elamule paigaldada päikesepaneelid, mis praegu majapidamisele elektrit toodavad. Seega väide, et kolmas korrus on ainuke lahendus majja elektrit saada, ei pea paika.

Nii ei saa ma vallavanemana öelda muud, kui et Koivuojade ehitusloa väljastamiseks esitatud projektitaotlus kolmekorruselise maja ehitamiseks on võetud menetlusse. Arvatavasti esitatakse see vallavolikogule arutada. Kas juba septembris, sedagi ei tea ma praegu lubada, sest menetlus võtab aega.

Vallas peavad asjad olema seaduslikud. Isegi siis, kui tahame praeguses olukorras leida lahendust, ei saa me vaadata mööda üldplaneeringus määratletud tingimustest. Nende muutmine on volikogu teha. See on pikk protsess ja niikaua, kui pole ehitusluba, ehitus jätkuda ei tohi.

Kaarel Kutti, Elektrilevi kommunikatsioonijuht:

Soovitame alati enne kinnistu ostmist, kodu planeerimist või ehitusega alustamist konsulteerida Elektrileviga, et välja selgitada elektrivõrguga liitumise hind. Siis on hilisemad halvad üllatused välistatud ja ees ootavad kulud selged.

Elektrilevi üle järelevalvet tegeva Konkurentsiametiga on kokku lepitud liitumispõhimõtted, mille järgi alajaamale lähemal kui 400 meetrit kehtib elektrivõrguga liitumisel fikseeritud hind (156 eurot amper). Teiste elektrivõrguga liitujate puhul kehtib põhimõte, et 80 protsenti liitumisega seotud kuludest kannab liituja ja 20 protsenti võrguettevõte.

Vaali küla näitel on tänaseks juba aegunud liitumispakkumise lõpphind 34 166 eurot, millesse on arvestatud uue alajaama ja 1,4 kilomeetri uue elektriliini ehitamise, liitumiskilbi paigaldamise ja projekteerimise kulud.

Elektrilevi peab leidma kesktee kõigi elektritarbijate ootuste ja võrgutasu vahel, sest kõigi liitumiste ühe hinnaga väljaehitamine tähendaks, et jääks vähem raha hädavajalikeks elektrivõrgu töökindluse investeeringuteks või kasvaks surve võrgutasule.

Seadus peatas Koigi vallas Vaali külas asuva eramu kolmekorruseliseks ehitamise ja pereema Maarja Koivuoja on murelik, kuidas edasi. Kui hoone sügiseks katuse alla ei saa, kannatab seetõttu kogu nende senine ehitustegevus.

Tagasi üles