Taluturg toob nädalavahetusel Viimsi rahva kokku

Vihmase ilma eest kaitsevad müüjaid sirmid, kuid ostjad peavad ise vaatama, kuidas kuivaks jääda.

FOTO: Sirje Niitra

Pole vist Viimsi elanikku, kes poleks mõnel laupäeval samme vabaõhumuuseumi alal tegutseva taluturu poole seadnud, et sealt head-paremat värsket toidukraami koju tuua. Tegelikult väisavad seda ka Merivälja ja Pirita elanikud, kel endal korralikult toimivat turgu pole.

Mõnel laupäeval on Viimsi vabaõhumuuseumi turuplatsi parkimiskoht nii täis, et autole on kohta võimatu leida. See on paik, kus võib näha üsna prominentseid inimesi oma uhketest sõidukitest välja astumas. Ühtpidi on sel suhteliselt väikesel taluturul käia üsnagi prestiižikas, teisalt – ega paremat ostukohta neile, kes eelistavad ehtsat ja oma, läheduses olegi. Mõnevõrra pakuvad konkurentsi ehk ainult ammutuntud Viimsi lihapood ja hiljuti avatud Jaani lihapood Pirital. Pirita turg seevastu kiratseb oma kahe-kolme kauplejaga avamisest peale.

Ümbruskonna elanikud, kes enamasti rattaga või jalgsi kohale tulevad, peavad Viimsi turgu kalliks ja osa neist ongi piirkonda suurte kaubakettide lisandumisel turul käimisest loobunud. Mitmes kaubakeskuses müüakse ju eraldi lettidel samuti kodumaist värsket kraami. Ostjate vähenemise üle kurdavad müüjadki.

Vihmasel suvelõpu laupäeval on lettide taga enamasti siinsed püsikaupmehed, kes on kohale tulnud mitmelt poolt Eestist. Igal on oma sirm pea kohal, sest statsionaarseid katusealuseid napib. Suurima värske kauba valikuga hakkab silma kohe väravas koha sisse võtnud Valentina Suviste, kes on siin müünud turu algusest peale. Naine kasvatab kõike ise oma Pärnumaal Tahkurannas asuvas Mägra talus ilma taimemürke ja väetist kasutamata ehk siis täiesti puhtalt. Seetõttu ei ole näiteks porgandid kõik siledad ja ühesuguse kujuga. „Mul on eriline kaup, inimestele meeldib,ˮ ütleb Suviste. Ta murrab ühe tomati pooleks, et näidata, kui ilus lihane see seest on. Seda vilja tuleb kohelda nii õrnalt, et teistele ta selle müümist ei usalda.

Kuna Tallinna keskturul müüdava odava Poola kaubaga, mis tuuakse Lätist kohale suurte autodega, pole võimalik üksikkasvatajal konkureerida, siis ongi Suviste Viimsis endale sobiva müügikoha leidnud. Ta on saanud turu omanikult ka ühe väikese majakese rendile. Siiski loodab naine, et ei pea talvekuudel igal laupäeval ja pühapäeval müüma, nagu varem nõuti. Pühapäevane müük talle üldse eriti ei meeldi, sest siis pole kraam enam värskelt peenralt võetud, nagu taluturu mõte ette näeb. „Tahan pakkuda eri sorte, kuid ainult oma kasvatatud, mitte naabrimehe toodangut, seetõttu on mahud väikesed,ˮ lausub ta. Sel põhjusel ei jaksa ta ka müüjat palgata ja peab ise kogu aeg leti taga olema.

Asuva aia omanik Arvi Ootsing on oma õunte, ploomide, pirnide ja mahladega tulnud kohale kaugelt Põlvamaalt Ahjalt. Alustas siin müüki juuli lõpus ja nüüd läheb sügiseni välja. Kodust kaugel tuleb käia seepärast, et Lõuna-Eestis on aiad õunu täis ja kõigile ei jagu tahtjaid. Kindel ostjaskond on Asuva ubinatel Viimsis juba välja kujunenud ja peremees müügi üle ei kurda. Siiski käib ta siin müümas vaid laupäeviti, sest muidu sööks majutuskulud liiga suure osa teenistusest. Pealegi on pühapäeval müük nagunii väiksem.

Ka Nõmmel ja Kalaturul müümas käiv Mati Saar hindab Viimsi turu parimaks. Hinnad on tema leibadel-saiadel ja suitsutatud lihatoodetel igal pool samad. Erilise delikatessina on müügil suitsutatud pardifilee. Kogu toodang valmib pere oma jõududega Tartumaal Pärna talus.

Kitsejuustu müüv Rein, kes ei soovi oma teist nime öelda, ütleb, et selle hõrgutise tegemine tasub ennast ära, kui müüa õiglase hinnaga. Tema juustud maksavad 32 eurot kilo. Kõige rohkem ostetakse aga hoopis kitsepiimast tehtud kamakohukesi. Sel aastal on mees kangesti mures loomasööda pärast, mis ähvardab pidevate vihmasadude tõttu raisku minna.

„Mina olen Kalev, kes teeb kala,ˮ  tutvustab ennast firma Kalevi Kala omanik ja pakub suitsutatud koha maitsta. Ühe sellise kala ees tuleb välja käia ligi kümme eurot. Kalev kurdab, et sellest ajast, kui turu ette sõidutee veerde tõmmati parkimist keelav kollane jutt, jäi külastajaid vähemaks. Kilomeetri kaugusele ei viitsi ju keegi raskeid turukotte tarida. Veel kaebab kalamüüja, et Viimsi elanikud armastavad kaua magada ja tulevad turule alles 11–12 paiku, aga nii jäävad kauplemiseks vaid loetud tunnid.

Kodus küpsetatud leiba müüv Kai Valdmann ütleb, et ostjaid on jäänud Viimsis uute kaubakeskuste lisandumisel kõvasti vähemaks, sest neiski on nõndanimetatud talukauba letid, mis toimivad pealegi hommikust õhtuni. Leivakraami jagub tal turul müügiks ainult laupäevaks ja ühe päevaga uut laari ei küpseta, mistõttu käib ta turul müümas ainult kord nädalas. Naise küpsetatud leiba ostavad õnneks ka sellised tuntud söögikohad, nagu Noa, Tuljak ja  Oko ning üks hotell.

Värskest ja puhtast toidukaubast peavad kohalikud elanikud üldiselt lugu. Neile, kel endal aed, on see hea võimalus peenramaal ülejäänud tillivarred või kasvuhoones kasvanud tomat-kurk turuletile müügiks tuua. Kahe täis kotiga turult lahkuvad kohalikud elanikud Merle ja Raimo ütlevad, et turul on sisseoste teha huvitavam kui poes. Nad avaldasid ka lootust, et kaup pole nii kaua seisnud kui poeletil. Viimsi turul võiks nende arvates kauplejaid siiski märksa rohkem olla.

Viimsis elav Toomas lausub samas, et nemad naisega ei julge väga turul müüdavat vorsti ja sinki osta, sest pole kindlad nende valmistamise ja hoidmise tingimustes. „Olgem ausad, vahel näevad need ikka üsna väsinud välja,ˮ märgib perepea. Samal ajal värsket aiakraami tasub tema sõnul turul ostmas käia küll.

Viimsi taluturg toimib aasta ringi igal laupäeval ja suvehooajal ka pühapäeviti Viimsi vabaõhumuuseumi turuplatsil. Taluturul kaubeldakse vaid kodumaise toidukauba ja käsitööga. Talvehooajal 1. jaanuarist 30. aprillini on turg avatud laupäeval 10–14, 1. maist 31. detsembrini igal laupäeval ja pühapäeval 10–14.

Taluturul on traditsiooniks saanud teemapäevade korraldamine, mil kauplemisele lisandub meelelahutus. Kauplejaid on siis rohkem ja toredaid temaatilisi tegevusi jätkub kogu perele.

Istiku- ja aiapäev

Maikuu esimesel nädalavahetusel. Müüakse kõike seda, mida oma aeda, kasvuhoonesse või rõdukasti istutada. Toimub suur rohevahetus – kõik soovijad võivad oma aiast ülejäävad taimed laadale tuua ja vahetuskaubana vastu saada ammu igatsetud tulbisibula, hõbekuuse või kas või kotitäie liiva. Kõik aeda ja aiatöö juurde kuuluv on sellal oodatud.

Kalapäev

Maikuu viimasel pühapäeval. Lisaks taluturulistele on kohal suur hulk kalakauplejaid, kuulsad kalakokad valmistavad maitsvaid roogi, kuulda saab kalamehejutte ja osaleda kalateemalistes töötubades.

Lihapäev

Septembrikuu esimesel laupäeval. Tutvustatakse liha ja lihatooteid, grillimistehnikaid ja lihavalmistamise viise. Peetakse grillivõistlusi. Peale selle kaubeldakse väärtusliku lihakõrvasega.

Ubinapäev

Septembrikuu viimasel laupäeval. Vabaõhumuuseumis on suured mahlapressimise talgud, mille tarbeks sõidab kohale suur õunamahlapress. Võisteldakse õunagrillimises ja avatakse kodukohvikud. Õpetatakse koduveini tegema, viljapuid hooldama, toimub palju tegevusi, mis on seotud õunte ja tervisliku toitumisega.

Viimsi taluturg sündis 2009. aasta juunis sihtasutuse Rannarahva Muuseum ja Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni eestvõttel ja koostöös. Ettevõtmist toetati Harju maakonna kohaliku omaalgatuse projekti raames. Taluturu tööd korraldab SA Rannarahva Muuseum.

Populaarne

Tagasi üles