Lugupeetud maaeluminister Urmas Kruuse
Avalik kiri

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liikme Ants Aamani sõnul peavad lammaste ja hobuste pidajad sel aastal toidu puuduse tõttu oma karja vähendama.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Ants Aamani avalik kiri sündis ajendatuna tema ja minister Urmas Kruuse 12. augustil toimunud telefonikõnest ja Kruuse palvest talle kiri saata. Selle nädala alguseks ei olnud Aaman veel vastust saanud.

Hooldan ligikaudu 200 hektarit püsirohumaid peaaegu kakskümmend aastat. Kuni 70 hektarit saab hooldatud siloteoga, 30 on karjatamisel ja 100 hektarilt teen heina, mis osalt kulub oma veisekarja lisasöödaks, ülejäänu läheb müügiks. Ühelgi aastal pole ühtegi rulli kusagile vedelema jäänud. Kõige soodsamal aastal võinuksin hooldatava pinna nõuetekohast hooldust deklareerida juba 12. juulil, välja arvatud karjamaad, kus sel ajal on aktiivne karjatamisperiood.

Esimene häirekell lõi 2015. aastal, kuid siis saabus 1. augustist paarinädalane päikese ja kuiva aeg ning mure lahenes. 2016. aasta suvi on aga Harjumaal Kuusalu piirkonnas ja ilmselt mujalgi Eestis olnud selline, et praegu kehtivaid püsirohumaade hooldusnõudeid polnud võimalik täita. Alates 16. juulist on sadanud, kas üle päeva või lausa nädalaid järjest, kuni siiani. Üürike viiepäevane võimalus oli juulikuu keskpaigas, mil sain ligi 30 hektarit heina koristatud. 15 protsenti hooldatavast pinnast ehk 30 hektarit võisin hekseldada ja 40 hektarilt tuli hein mädanema niita ja mädanenult koristada, mis on väga karm ja ülekohtune reaalsus, sest nii enne 10. augustit kui ka 17. augustil sain PRIA otsetoetuste infotelefonilt vastuse, et kehtiva kohustuse täitmisest saab vabastada maaeluministeerium tähtaega pikendades. Võimalik, et on toimumas pikaajalisem kliimamuutus ja sellele tuleks konstruktiivselt lähenema, et igal aasta ei peaks eriotsuseid tegema.

Tänapäevase (suure heinarulli) tehnoloogia korral rikneb ka kuiv kokkurullitud hein, kui õhuniiskus on üle 70 protsendi. Kuivamiseks vajab hein kolme päeva, mil õhutemperatuur on üle 17 kraadi, tuul vähemalt 5–10 m/s ja päike paistab.

Kümne ja enama aasta vanuste püsirohumaade taimestik on üle 70 protsendi looduslik ja sellist rohtu saab heinaks niita veel septembri alguseski ning see sobib elatussöödaks kõigile rohust elatuvatele loomaliikidele.

Tõenäoliselt peavad lammaste ja hobuste pidajad sel aastal oma karja vähendama toidu puuduse tõttu, sest piirkondadest, kus heina sai teha, viiakse juba praegu heina ja silo Poolasse ning Eesti loomapidaja ei suuda poolakate pakutava hinnaga (20 eurot rull) konkureerida.

Seega kuivale heinale on tekkinud turuväärtus (ka küttena) ja selle majandusviisi pärssimist, mida praegune 10. augusti tähtaeg on teinud, tuleks vältida.

Euroopa Liidus on püsirohumaade säilitamise kohustus. Eesti on PRIA andmetel seda kohustust praeguseks raskelt rikkunud ja tõenäoliselt järgnevad trahvid, mida ühiselt kohaldatakse ka neile, kes majandavad ainult püsirohumaal, mis keskkonnahoiu mõistes on vaieldamatult kõige enam keskkonda säästev majandamisviis. Kahjuks on püsirohumaadel majandamine siseriiklikult motiveerimata ja ühe huvigrupi lobitöö tulemusel põlguse alla sattunud.

Teen ettepaneku: kehtestada Eestis püsirohumaade ja karjamaade hooldustähtajaks 10. september. Praegune nõue, et karjamaa peab 10. augustiks olema niitmisega võrdselt puhtaks karjatatud või siis üle niidetud, jätab loomad karjamaal nälga, sest karjatamiskohustus kehtib 31. augustini.

On tervitatav, et suuremate püsirohumaade hooldamine on seotud loomakasvatuse ja põllumajandusliku müügitulu olemasoluga ning nende püsirohumaade hooldamiseks peaks lubama kuni 50 protsendil hooldataval pinnal rohumassi hekseldada. Nii saaksid ka kõige halvemal aastal, kui kogu pinnalt 10. septembriks heina teha ei õnnestu, maad nõuetekohaselt hooldatud. Kuna kuivale heinale on tekkinud turg nii sööda kui ka küttena, ei hakka keegi kahjumit toova hekseldamisega niisama tegelema.

Et PRIA kontrollimisaeg hooldusaja pikenemise tõttu talve tulekule ei lükkuks, tuleks kehtestada püsirohumaade hooldamiskohustuse täitmise deklareerimise võimalus 15. juulist kuni 15. augustini ja siduda deklareeritud pindadele toetuse väljamaksmine detsembrikuuga. Deklareerimine poleks kohustuslik, kuid lükkaks kõigi 15. augustiks deklareerimata jätnute jaoks toetuse väljamaksmise uude aastasse.

Olen veendunud, et soodsal aastal on tõsised tegijad juba juulikuus enamiku püsirohumaade hooldusnõuete täitmise deklareerinud ja need, kes soodsal aastal deklareerimata jätavad, vajaksid vast teravdatud tähelepanu.

Väide, et alati on neid, kes ei saa tähtajaks maid hooldatud, pikenda aega kuipalju tahes, solvab töötegijaid, kellest valdav osa on ausad. Nende suhtes, kes tahtlikult hoolduskohustust ei täida, peaks töötama tõhus kontroll, mitte nii, nagu praegu välja kukkus: ausad muretsejad teatavad probleemidest ja tõenäoliselt kaotavad hoolimata äratehtud tööst osa ÜPTst, aga tahtlikud mittejõudjad ei piiksatagi ja pistavad ÜPT tasku piiranguta.

Meele teeb mõruks fakt, et Läti valitsus pikendas hooldusnõuete täitmise tähtaega 15. septembrini.

Soovin maaeluministrile ja ministeeriumile mõistmist ja otsustamistahet lootuses, et väike osagi minu elukogemusest leiab rakendust.

Lugupidamisega

Ants Aaman, Talupidajate Keskliidu nõukogu liige

Populaarne

Tagasi üles