Talupidajate keskliidu uus juht võrdleb põllumajandust pikamaajooksuga

Talupidajate Keskliidu uus juht Kalle Liebert peab tähtsaks oskust suhelda ja osapooli ära kuulata.

FOTO: Meelika Sander-Sõrmus

ETKLi värske juht Kalle Liebert tahab uues ametis midagi reaalselt põllumeeste heaks ära teha ja näeb arengu võtmena head suhtlemisoskust.

Juulikuu lõpus andis 26 aastat Eesti Talupidajate Keskliitu juhtinud Kaul Nurm teatepulga edasi järgmisele juhile Kalle Liebertile. Tallinnast Nõmmelt Põllu tänavalt pärit mees alustab septembrist tööd talupidajate keskliidu uue juhina. „Pigem olen ikkagi aedlinna poiss kui linnapoiss,” ütleb Liebert. Peenarde eest hoolt kanda ja taimi kasvatada meeldis talle juba varases nooruses.

Praegu on Liebertil maakodu Lõuna-Viljandimaal Karksis, kus ta tihedalt toimetab. „Mind võib vist hobitalupidajaks nimetada,” naerab Liebert. Aga see, et mees ise talupidaja pole, ei tähenda, et ta talupidaja hingeelu ei tunne. Nimelt on Liebert pea viis aastat töötanud põllumajandusministri nõunikuna ja hiljem koos partneriga püsti pannud maaettevõtluse nõustamisbüroo Hea Nõu. Ministeeriumis töötatud aega peab ta oma elu üheks kõrgajaks.

„See oli üks huvitavamaid aegu mu elus,” sõnab Liebert. Just põllumajandusministeeriumis töötades sai mees aru, et tahab selles valdkonnas edasi töötada. Kui ta nägi kuulutust, kus otsiti talupidajate keskliidule uut juhti, ei kahelnud ta hetkekski. „See on just see, mida tahan teha,” kinnitab mees. Talupidajate keskliidu juht ei ole Lieberti meelest klassikalises mõttes asutuse juht. „Ta peab olema mitmekülgne inimene, kes tegeleb organisatsiooniga ja samas on valmis ka otse talunikke kuulama, nendega koos lahendusi välja töötama ja neid otsustajateni viima,” kirjeldab ta.

Just head suhtlemisvõimet peab mees üheks tähtsamaks oskuseks oma uues ametis. „Inimesi kuulata on äärmiselt oluline,” usub ta. Kuna Liebert on töötanud ka ajakirjaniku ja avalike suhete juhina, leiab ta, et see oskus on tal olemas. „Suhtlemine on võti,” arvab Liebert. Ta rõhutab meediasuhete tähtsust ja lubab sellega kindlasti tegeleda. „Põllumajandusel on palju olulisem roll, kui Eesti meedias praegu paistab,” ütleb Liebert. Tema sõnutsi paistab praegu meedia vahendusel, et põllumajandus on midagi tagurlikku ja aegunut. „Tegelikult on Eestis tipplahendused, näiteks mitmed meie piimafarmid on maailmatasemel.”

Tahab noori motiveerida

Lisaks suhtlemisoskusele ja meediasuhetele toob Liebert välja noorte inimeste maale jäämise probleemi. „See on põhimõtteline mure ja tuleviku arenguvõti,” märgib ta. Liebert pöörab palju tähelepanu sellele, kuidas motiveerida noori talusid üle võtma ja uusi asutama. „Et kasvaksid peale uued põlved, kes talupidamist edasi viivad,” ütleb ta. Noore taluniku toetusi võib ju anda, kuid tuleb tagada noortele toetuste jätkumine ka siis, kui talunik on oma talupidamise juba käima saanud. „See küsimus on tegelikult laiem,” lausub Liebert. Noorte maale jäämise põhjustena loetleb mees asju alates haridusest ja internetiühendusest kuni sotsiaalse suhtlusvõrgustiku ja sportimisvõimalusteni välja.

Liebert on kindel, et talupidajate keskliit saab siin mõndagi ära teha. „Saame vaadata seda laiemalt kogu maaettevõtluse arendamise plaanis,” räägib ta. Talupidajate keskliit saaks sõna sekka öelda ka näiteks maanteeameti eksamikeskuste sulgemisplaani osas. „Meie Olustvere põllumeeste kooli õpilased, kes seni on saanud sõidueksamit Viljandis teha, peavad siis hakkama Pärnus või Tartus käima, see on ilmselgelt ebamõistlik,” märgib Liebert.

Toetused efektiivsemaks

Veel üks teema, mille pärast mees uues ametis südant valutab, on põllumajandusele eraldatavate toetuste efektiivne kasutamine. „Põllumajandus on väga perspektiivne valdkond ja me peame sellega väga aktiivselt tegelema,” sõnab Liebert. Ta ütleb, et tahes-tahtmata põhineb riikide heaolu ekspordivõimel ja Eesti põllumajandusel on siin suur roll. „Põllumajandus on valdkond, kus saame oma toodangut kasvatada, töödelda, väärindada ja siis eksportida.” Eestil on olemas maaressurss ja inimesed ning küsimus on ainult selles, kuhu ja kuidas me tahame jõuda. Kuna põllumajandus on Euroopa Liidu süsteemide tõttu juba väga toetuskeskne, tuleb eeskätt olla kindel, et toetused õigetesse kätesse jõuaksid. „See on väga keeruline bürokraatia ja talupidajal pole aega tunde netis surfata, et lahendusi otsida. Tema peab tööd tegema,” räägib Liebert. Uues ametis tahab ta talupidajate elu kergemaks muuta.

Hulljulge hundi rind ei ole rasvane

Liebert loodab, et uus töö paneb ta proovile. „Julge hundi rind on rasvane, aga hulljulgeks ka ei tasu minna,” ütleb ta. Mees ootab, et saaks end uues ametis realiseerida ning talupidajate jaoks midagi reaalselt ära teha. „Midagi sellist, mis muudab nende jaoks töötegemise kergemaks ja paremaks.” Ka nendib Liebert, et keskliidu senise juhi Kaul Nurme panus on hindamatu. „Mina ei ole õige seda hindama,” arvab ta. Juristiharidusega Liebert soovib uue töö tarvis põllumajanduses oma teadmisi täiendada. „Meil Eestis on väga head põllumajanduskoolid,” tõdeb ta. Praegu õpib Liebert EBSis magistrantuuris ettevõtlust. „Seal on väga kihvt praktiline ja intensiivne õpe,” kiidab ta.

Kui Kalle Liebert parasjagu tööl või koolis ei ole, teeb ta sporti. „Üritan iga päev trenni teha.” Tema eriline kirg on pikamaajooks. „See nõuab suurt tööd, visadust ja pikka eesmärgipüstitust. Nagu põllumajanduski,” selgitab ta. Eriti meeldib talle joosta Eestimaa põldude vahel, see on tema sõnul väga motiveeriv. Praegu jookseb ta eelkõige poolmaratone, aga on lähimaks eesmärgiks seadnud täismaratoni läbimise. Tema eesmärgid on selged ka uues ametis. „Pika ja visa tööga jõuame oma eesmärkideni,” on Liebert kindel.

Populaarne

Tagasi üles