Peale suurte puidutöötlejate tegutseb Eestis hulk väikesi tegijaid, kes ostavad metsaomanikelt spetsiifilist materjali ja maksavad selle eest tavakokkuostjaist rohkem.
Puidu väärtus kasvab mitmel rindel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erametsaliidu korraldatud metsamajandajate kokkutulekul augustis Valgamaal üllatas paljusid OÜ Rahel-Puidu juht Märt Jürgens, kes näitas metsas, missugust sirget okaspuupalki osaühingule pakkuda võiks. Valga linna piiril tegutsev ettevõte on Eestis ainuke, kes valmistab puidust side- ja elektriliinide poste algusest lõpuni.
Ettevõttes ongi kombeks, et sobilik materjal valitakse välja metsas ja märgitakse ette enne raiet. Üllatuseks oli see kaugemalt tulnud metsaomanikele, kuna puidu väikestest kokkuostjatest üldist ja üle Eesti kättesaadavat infot ei ole.
Kuni 20 eurot rohkem
Ettevõte kasutab liinipostide valmistamiseks okaspuupalki, mille pikkus 7,2 kuni 13,2 meetrit. Tingimus – sümmeetrilised ja sirged palgid olgu värskelt lõigatud. Lubatud suurim oksa läbimõõt on neli sentimeetrit ning puidukahjustusi, sinet, sisselõikeid või lõhesid ei tohi olla.
„Varem müüsin Rahel-Puidule palki päris palju,” ütleb 2015. aastal Eesti parima metsamajandaja tiitli pälvinud Tõnu Mändla, kelle metsas kokku saadi. „Hind on neil parem kui tavakokkuostjatel ja materjalile tullakse ise järele.” Viimastel aastatel, kui Tõnu Mändla ise enam metsa üles ei tööta, vaid kasutab metsafirmade teenust, pole ta liinipostitootjaga enam kaupa teinud. „Nüüdsete kokkulepetega otsib ülestöötaja ise materjali realiseerimiskohad. 10‒12meetrist palki, nagu Rahel-Puit tahab, ekstra kokku ja välja vedada on suhteliselt tülikas ning nii väikeste koguste eraldi müügiga masinraiel tavaliselt ei tegelda.”
Üldiselt maksab liinipostide tootja tavakokkuostuga võrreldes hinnalisa kuni 20 eurot tihumeetri kohta.
Emotsionaalselt tähtis
Metsaomanikud on väikese koguse metsamaterjali müünud näiteks ka palkmajatootjaile. Hinnalisa on samas suurusjärgus kui Rahel-Puidul. „Palkmajade ehitaja, kellega mina kaupa tegin, tahab just männipalki. Käis enne raiet metsas, valis puud välja ja ühtlasi ütles, kui pikka palki konkreetsest puust soovib,” räägib Pärnumaa metsaomanik Leili Mihkelson.
Soovidega oli võimalik arvestada, kuna raie käis käsitsi. Materjalile tuli majaehitaja metsa järele.
„Hind on kallim, aga mulle on tähtis ka kauba emotsionaalne pool,” ütleb Leili Mihkelson. „Mul on hea mõtelda, et minu metsa vanad männid läksid kohalikele tegijatele, kes teevad neist käsitsi saunasid või elamuid.”
Lähikonna palkmajatootjad tasub metsanaise sõnul üles otsida näiteks siis, kui sanitaarraie korras on ees seemnemändide lõikus. Seda on kõige mõttekam tellida saemehelt, kes käsitsi langetades saab masinast paremini noore metsa kahjustamist ära hoida. Kogus on sellise raie korral väike ja tihtipeale võib ainus müügivõimalus ollagi siis, kui väikese ostja leiab.
Mitmekesine valdkond
OÜ Rahel-Puidu juht Märt Jürgens ütleb, et leidis metsamajandajate kokkutulekul kohe kaks materjalipakkujat. Ühe lähedalt Valgamaalt ja teise kaugemalt. Kauba sobivuse korral on käidud ka lausa Põhja-Eestist puitu toomas.
Raplamaa-Harjumaa piiril tegutsev Taavi Ehrpais, kellega Rahel-Puidul läbirääkimised ees, lausub, et sealselt Vardi Erametsaseltsilt on väikesed tootjad päris tihti küsinud erilisi puidusorte ja neid ka saanud. Samuti on palkmajatootjaile palki müüdud.
Samal päeval, kui telefoni teel rääkisime, käis kohapeal ostja, keda huvitas latimaterjal, mille ta kuuse-paberipuidu virnast välja sorteeris.
Leili Mihkelson loetleb, et tema lähikonnas tegutsevad veel kiikude, kaevurakete, varjualuste jms tootjad, kes valmistavad toodangu kas oma metsa või ümbruskonna metsaomanikelt ostetud puidust. Kuigi üldiselt on Eestis metsaraie läinud masinraie peale, jätkub õnneks ostjaid ka käsitsi ülestöötatud väikese koguse jaoks. Seda juhul, kui ostjad-müüjad üksteist üles leiavad.