Kui otsida andmeid töötute arvu kohta Eestis, siis ei ole pealkirjas esitatud küsimus sugugi pelgas sõnakõlks.
Kes räägib tõtt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks otsustage ise. Töötukassa andmeil oli meil tänavu juuni lõpu seisuga 27 209 töötut, kellest 18 261 elas linnas ja 8948 maal. Statistikaameti andmeil oli meil sama juuni lõpu seisuga töötuid 45 300. Neist vähem kui kuus kuud olid olnud tööta 26 400, 6-11 kuud 6500, enam kui aasta 10 700 ja üle kahe aasta 4500 inimest. Siit ka küsimus: kes räägib tõtt?
Paraku pole see sugugi ainus valdkond, kus võib selliseid vastuolusid leida. Ilmselt on kõik meist kuulnud, et riiklik pensionisüsteem kukub peagi kokku, sest elanikkond vananeb ja pensionäride arv järjest suureneb. Vaadakem taas statistikat: kui 1991. aastal oli Eestis vanaduspensionäre 293 367, siis käesoleva aasta alguses 300 884. Ehk siis muutus on viimase kahekümne viie aastaga olnud marginaalne, vaid umbes 7500. Tõsi, pensionäride koguarv on sama perioodi kestel märksa kiiremini kasvanud: kui 1991. aastal oli meil kõikvõimalikke pensionäre 367 851, siis tänavu on neid 415 097. Olulisima panuse pensionäride arvu kasvu on seejuures andnud töövõimetuse pensioni saajad, kelle hulka oli näiteks 2001. aastal arvatud 43 394 inimest ja 2016. aastal juba koguni 97 459 inimest. Ilmselt hoopis siit tuleks otsida põhjust, mis võib meie riiklikule pensionisüsteemile saatuslikuks saada.
Või vaatame meie elanikkonna suurust. Kui statistikaameti andmeil oli selle aasta 1. jaanuari seisuga meie rahvaarv 1 316 944, siis siseministeeriumi hallatava rahvastikuregistri kinnitusel elas 1. jaanuaril 2016 Eestis 1 350 999 inimest. Kes räägib tõtt?
Ent võtame järgmise valdkonna, Eesti keskmise palga. Kui statistikaameti andmeil oli 2015. aasta keskmine palk 1065 eurot kuus, siis maksu- ja tolliameti kinnitusel moodustas maksudeklaratsiooni esitanute keskmine tulu 1014 euroni kuus, kusjuures selle hulka on lisaks palgale arvatud ka muud tulud. Nii et taas küsimus: kes räägib tõtt?
Usun, et sarnaseid näiteid on võimalik leida veel kümneid ning asi on pigem otsimisvaevas. Tundub, et Eesti tohutult suur ametnike armee ei suuda omavahel ühist keelt leida. Pole vist tarbetu öelda, et juuni keskel Toompea tolmu jalge alt pühkinud ja sel nädalal korraks kogunevatele riigikogulastele makstakse palka ikka selle statistikaameti keskmise alusel.